Uurisin internetist minu eelmise postituse tikandi võimalusi. Selgus, et Bargello tikand (või firenze tikand) on tüüpiline Itaalia ühe piirkona, Toscana käsitöö. Bargello tikandi juured ulatuvad 15. sajandi Itaaliasse ja see arvatakse pärinevat hoopis Ungarist. Ungaris kasutati sarnast tikandit koguni 13.sajandil.
Nimi "Bargello" tuleneb väidetavalt Firenzes asuvast Bargello nimelisest tornidega paleest (kus vanasti asus vangla ja kohtumaja - selgusetuks jääb, kas vangisolevad naised pandi käsitööd tegema). Samuti on väidetud, et see mõiste tähendab hoopis "kirjamine ja värvimine".
Ajalooliselt on Firenze naised tikkinud selles tehnikas seinakatteid (tapeete), patju, pehmet mööblit ja meeste rahakotte. Mustreid on perekonnas antud edasi põlvest-põlve. Praeguseni on mitmetes Inglismaal asuvates lossides (muuseumides) säilinud Itaalias tehtud Bargello tikandiga esemed ja seinad.
Kaasajal tehakse peamiselt patju, kotte, vöösid, rahakotte ning seinapilte.
Traditsiooniline Bargello tikand koosneb geomeetrilistest mustritest, kus sageli on kujundid sik-sakilised (leegikujulised või kaarjad) aga ka teemante, nelke või granaatõunu meenutavad.
Mõned näited (ei ole minu tehtud) ja veel näiteid siin ja piste tutvustust siin ja muu vajalik siin:
Bargello pistet (Firenze piste, padjapiste, leekpiste, Iiri piste, Ungari piste) kasutatakse kanvaal.
Tavaliselt on tikand tehtud villase lõngaga. Kuid ajalooliselt kasutati ka lina-, villa- või siidniiti või nende segu. Tikitakse kas ühe värvi erinevates toonides ja/või erinevate (kontrast)värvidega, nii et toonid lähevad heledast tumedamaks luues varje või sügavust.
Traditsiooniliselt on Bargello tikandis kõik pisted kogu töö ulatuses sama pikad (nt sarnases Ungari tikandis võivad pistete pikkused olla erinevad).
Seega on värvide valik ja pistete pikkus väga oluline ning mõjutab suuresti lõpptulemust.
Minu kotike on 20x20cm suur. Pealt lukuga. Sees linane vooder. Pika põimitud õlarihmaga.
Tikkisin peamiselt puuvillaste lõngadega (Camilla) ja tundmatute segulõngadega, mis parajasti kodus olid ja tooni poolest tundusid sobivat.
Kurb on see, et üldiselt on Bargello tikand hääbuv renessansi-aegne tehnika. Siiski oli 1970.ndatel see tehnika laiemalt jälle moes. Võiks ju jälle moodi tulla...
Inglise keeles on 70.ndatel ilmunud ka mitmeid temaatilisi raamatud, mida praegu vaid kalli hinna eest on võimalik osta.
Tänapäeval ei ole Bargello aga ainult tikkimises kasutatav - samu mustrikombinatsioone kasutatakse ka masinkudumises, lapitehnikas ja ka pärlitega heegeldamises jms. Proovige järgi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar