9. juuli 2013

Kleit kui sefiirikook.

Võrdleme Anniga paar korda nädalas, et kellel on laiem seelik, kas minul (emal) või temal (3-aastasel tütrel). Kui aus olla, siis tulemus ei sõltu seeliku laiustest vaid ikka võrdleja tujudest - enamasti kuulutab ta ennast rõõmsalt võitjaks. Olgu sellega siis nii.

Aga juba ammu soovis Ann üht sellist kleiti, mis ikka keerutaks ka. Õmblesin.

Leidsin kaltsukatest huvitavaid (arvatavasti mitte täispuuvillaseid) kangaid, mis on imeõhukesed, ei kortsu ega võta mustust ligi. Tundub uskumatu! Igal juhul on kleit tütrel 3 päeva järjepidevalt seljas olnud, ta on sellega korduvalt veesõda ja rannapalli mänginud (seetõttu polegi piltidel jalas mitte kaunid kingakesed, vaid "peened! Crocsid), aiapeol käinud, aga valge on ikka valge. Mina olen rahul, tema ka.



Keerutab küll! Ja kindlalt on laiem, kui mistahes minu kleit või seelik


Tütar vaatas neid fotosid ja ütles muhedalt, et nagu valge kook...



Sellised unistused olid enne. Nüüd arvab Ann, et tal võiks ka üks maani kleit või seelik olla...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar