Sõrmkindad emale - vol 1.

Kui õde rääkis, et ema pidavat talv läbi käima minu tehtud sõrmitutega ehk siis paljaste sõrmeotstega ("nii mugavad on ju need"), otsustasin kududa talle ühed sõrmkindad. 

Ema elab mul Saaremaal, Kärla vallas. Uurisin siit ja sealt, aga vanu Kärla kihelkonna kindaid või mustreid ma kuskilt ei leidnud. Omal ajal oli mu vanaema - ka Kärla inimene - kudunud peamiselt ikka neidsamu nõukogude ajal levinud suurte värviliste kaheksakandadega labakuid. Neid ja sokke tegi ta ka linnapoodi müügiks. Sõrmkindaid minu mäletamist mööda siiski mitte.

Aga siis meenus mulle, et Kärlal ja saare mitmes teises kihelkonnas kanti vanasti toredaid kootud tuttmütse. Nendel mütsidel oli nii suuremaid kui väiksemaid kirjaridu. Ühelt selliselt tuletasingi väikese roosimiseks sobiva mustri. 

Randmed said sakilised lihtsalt seepärast, et nii tundus kõige paremini sobivat - nii hea oli sinna erinevaid halle klapitada.

Põhjaks valisin heleda naturaalhalli lõnga. Maheda punase värvisin ise.
Vardad nr 1,5.
Silmuseid randmes 84, hiljem 70.

Kindad kudusin enda käe järgi ning lootsin, et emal on sama suur (loe - väike) käsi. Aga ei, ema käsi osutus suuremaks ning need sõrmikud jäid talle kitsaks. 

Kudusin juba uued - need said eelmine nädal üle antud ja heaks kiidetud. Aga kui nüüd mõni lugeja vajab (oma emale näiteks) kindaid, siis kirjutage mulle ülal paremas nurgas oleval aadressil... Orientiiriks - mina ostsin varem kindaid numbriga 7...