Keeruga ringsall.

Katsetasin erinevaid võimalusi, kuidas kududa ringsalli. Tahtsin teha salli, millel on vint peal, st kui ringsall on täies pikkuses, siis on tal 360-kraadine keerd sees. Kui aga sall panna kahekordsena ümber kaela, siis ei jää kuskile pusa ega paksu kohta.

Proovisin erinevaid mustreid, tehnikaid ja lõngasid.
Tehnilise poole pealt on võimalik 2 varianti:
1. kududa pikk sall ning hiljem salli algus lõpp omavahel ühendada.
2. kududa ringselt.

See on üks mu lemmikuid. Kootud ringselt. See sall on pehme, üsna lai ning venib parasjagu nii pikkusesse kui laiusesse. Lisaks on seda väga mõnus ka täies pikkuses ehk ühekordsena kanda.

Lõng: Greenland, Coats HP (50% vill, 35% akrüül, 15% alpaka; 50g/50m). Kulus tervelt 8 tokki ehk 400 grammi.
Tegin eelmisel aastal samas lõngast endale ühe palmikute-nuppudega mütsi, millega olen väga rahul - mu enimkantud talvemüts.

Vardad nr 6.
Mõõdud: 32 x 150 cm

Siit peaks näha olema, kuidas üks ring jääb teise sisse. Sellega on muidugi omamoodi sättimist, sest ilusti üksteise sisse lähevad need vaid juhul, kui salli õigetpidi keerata.

Kirjutasin väikese juhendi ka:

Luua ringvardale 190 silmust. Ühendada silmused ringiks nii, et vardale jääks silmustest üks keerd. Koo üks ring parempidi ja kontrolli, et vardal oleks ikka vaid üks keerd. Edasi koo mustri järgi, kuni saavutad soovitud laiuse. Lõpuks koo silmused maha.
Ripsiread alguses ja lõpus ei ole vajalikud - jääb ilma nendetagi väga hästi hoidma.

Samast lõngast proovisin ka teisel viisil salli teha - kudusin pika palmikutega salli, mille otsad kokku silmasin, kuid tulemus ei rahuldanud mind üldse. See sall jäi kitsaks soolikaks, ei hoidnud hästi ja venis liiga vähe. Ei hakka näitamagi. Parem näitan pilte oma ilusast, laiast sallist.