Jäi väike vahe blogimisse. Miks?
Sest kõigepealt ma tüdisin kudumisest. Ma olen viimasel ajal tõesti väga palju kudunud. Eriti villasest lõngast. Ja igast kudumist jääb järgi mõni väike lõngajupp. No enamasti jääb järgi ikka paras kerake - nendega on lihtsam, sest mõnele sokile on ikka triipu vaja vedada. Aga kui järgi jääb meetrine jupike või väiksemgi tükk... Ei raatsi ma ka neid ära visata. Ilusad ju, need naturaalsed hallid või seente-taimedega värvitud või rodamiiniroosad! Kogun kokku, et ehk läheb veel vaja. Üks hetk hakkas aga topsike üle ääre ajama. Jupid hakkasid omavahel kaklema ja sassi minema... Tuli midagi ette võtta.
Nii hakkasingi neist 6-lõnga-palmikulisi nööre punuma. Otsa tegin väikese tuti. Kaunistasin helmeste-litritega.
Taimede ja seentega värvitud lõngadest:
Seejarel tahtsin teha midagi põnevamat. Võtsin appi Lüüli Kiiki "17 kirrivat paela" ning hakkasin säärepaelu punuma. Mitu nädalat harjutasin. Ikka nii, et 1 tund ja vaevalised 15 cm. Õlad ja turi valutasid.
Esimesed tulid üsna kõverad - ei hakka näitamagi. Kõlbavad omale raamatu vahele järjehoidjateks küll. Nüüd tulevad ilusamad ning neile sobib ka tutte otsa panna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar