Jälle teksadest ja kaela.

Eks nii ju on, et kus juba on, sinna tuleb juurde. Kas siis ideid või raha või seeni...

Seekord jäi ripatsi sisse tervelt kaks õmblust. Mõtlesin küll, et äkki peaks ikka korralikult heegeldama - õmblusvarud pahemale poole ära peitma ja kõik küljed ühesuguseks lihvima. Aga ei, teksadega tundub mingi teatud lohvakus just sobivat ...

Et teksaribade narmendavad niidid ei jääks lahtiseks, vaid püsiksid ilusasti ripatsi küljes, tugevdasin selle PVA liimiga ja lakkisin.

Erinevalt teksadest, mis tunduvad justkui igikestvad olema, on tänavune kevad küll selline, et vaevu jõuad mõnest õitsvast taimest foto teha kui see oma kroonlehed juba maha viskab...