Ma mäletan küll, et ühes aastalõpu saates ütles Anu Saagim, et 2014. aastal ei ole IN kanda oranži ega rohelist. Et keegi ei taha ju, et teda peetakse parkimiskontrolöriks või teetööliseks. Jah, nii on - korduvalt on juhtunud, et kui ma oma oranži tuulejopega juhtun aianduskeskusesse minema, siis pöörduvad kliendid oma küsimustega just minu poole. No ju ma näen siis nii asjalik välja ... või mängib siin rolli hoopis värvipsühholoogia (oranži pidavat sümboliseerima ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi).
Igal juhul üritan ma viimasel ajal selle jopega aianditesse mitte minna.
Aga hoolimata kõigest olen ma aeg-ajalt ikka vastuvoolu ujunud ning nii valmisid mul selleks suveks just mõned oranžid rõivad.
Aastatega oli mul kogunenud erinevaid poolikuid tokke oranže suvelõngasid. Osad olid jäägid mingitest varasematest kudumitest ning ühe portsu tõi õde Saaremaa kaltsukast. Enamus olid puuvilla-viskoosi-bambussegu lõngad, kõik väga erineva jämedusega. Et mu uus kudum saaks aga piisavalt suur ja täiuslik, ostsin eelmisel suvel Saksamaalt, Freibergist veel paar huvitavat lõnga juurde – ühe toki paellõnga (millest ma täiesti vaimustusin ja kavatsen kunagi midagi sarnast veel kasutada (Flamenco, Wolle Rödel, 80% puuvilla, 20% polüestrit, 100m/50g) ning ühe väga jämeda, kuid pehme nööri moodi lõnga (Nastrino, Wolle Rödel, 78% polüakrüüli, 22% polüamiidi).
Kokku läks kasutusse 8 erinevat lõnga. Lõnga kogukaal 330 grammi.
Vardad nr 6 ja 4 (viimast kasutasin vaid tuunika varrukaotstes).
Alguses oli mul plaan kududa koekirjaline tuunika – et iga värv oleks erineva väikese pitsimustriga. Loobusin sellest, sest mulle tundus, et erineva jämeduse ja tooniga lõngad andsid juba ise piisavalt huvitava pinna.
Veel tahtsin allääre teha külgedelt lühema ning eest-tagant pikema. See õnnestus.
Kudumist alustasin ülevalt. Ilma õmblusteta. Rinna alt hakkasin silmuseid juurde kasvatama (ees 2 ja taga 2 silmust). Külgedel ei kasvatanud. Kuna ma aga ette pikka kolmnurka ei tahtnud, siis poole „seeliku“ pealt tegin kasvatused teineteisest üha kaugemale.
Triipude lõngavahetuse jätsin seljale – kuna kudum on nagunii pisut tavatu, siis tundus just nii sobivat.
Hoolimata mitmekesisest lõngavalikust langeb ja hoiab tuunika hästi. Olin selles suhtes varem veidi kahtlev...
Olen väga rahul. Talveks tahaksin midagi sarnast proovida – siis teeksin vaid veidi kitsama ja mohäärisegu lõngadega.
Aga hoolimata kõigest olen ma aeg-ajalt ikka vastuvoolu ujunud ning nii valmisid mul selleks suveks just mõned oranžid rõivad.
Aastatega oli mul kogunenud erinevaid poolikuid tokke oranže suvelõngasid. Osad olid jäägid mingitest varasematest kudumitest ning ühe portsu tõi õde Saaremaa kaltsukast. Enamus olid puuvilla-viskoosi-bambussegu lõngad, kõik väga erineva jämedusega. Et mu uus kudum saaks aga piisavalt suur ja täiuslik, ostsin eelmisel suvel Saksamaalt, Freibergist veel paar huvitavat lõnga juurde – ühe toki paellõnga (millest ma täiesti vaimustusin ja kavatsen kunagi midagi sarnast veel kasutada (Flamenco, Wolle Rödel, 80% puuvilla, 20% polüestrit, 100m/50g) ning ühe väga jämeda, kuid pehme nööri moodi lõnga (Nastrino, Wolle Rödel, 78% polüakrüüli, 22% polüamiidi).
Kokku läks kasutusse 8 erinevat lõnga. Lõnga kogukaal 330 grammi.
Vardad nr 6 ja 4 (viimast kasutasin vaid tuunika varrukaotstes).
Alguses oli mul plaan kududa koekirjaline tuunika – et iga värv oleks erineva väikese pitsimustriga. Loobusin sellest, sest mulle tundus, et erineva jämeduse ja tooniga lõngad andsid juba ise piisavalt huvitava pinna.
Veel tahtsin allääre teha külgedelt lühema ning eest-tagant pikema. See õnnestus.
Kudumist alustasin ülevalt. Ilma õmblusteta. Rinna alt hakkasin silmuseid juurde kasvatama (ees 2 ja taga 2 silmust). Külgedel ei kasvatanud. Kuna ma aga ette pikka kolmnurka ei tahtnud, siis poole „seeliku“ pealt tegin kasvatused teineteisest üha kaugemale.
Triipude lõngavahetuse jätsin seljale – kuna kudum on nagunii pisut tavatu, siis tundus just nii sobivat.
Hoolimata mitmekesisest lõngavalikust langeb ja hoiab tuunika hästi. Olin selles suhtes varem veidi kahtlev...
Olen väga rahul. Talveks tahaksin midagi sarnast proovida – siis teeksin vaid veidi kitsama ja mohäärisegu lõngadega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar