Õmblesin jälle poekoti - seekord lukuga. Selle koti osas imestas isegi mu poeg, et "kas sa tegid selle tõesti ise". Ei tea, kas see on etteheide (et nii igav nagu poest ostetud kotid) või loodetavasti ikka kiitus (et kõik on täpselt nii kui peab)... No ma loodan seda viimast, sest vaevalt teismelised poisid poes müüdavatel kottidel silma peal hoiavad.
Kotiga olen ise ka väga rahul, sest minu üllatuseks õnnestus mul kodupoest hankida täpselt sobivat punast tooni lukk ja kotisangad. Rääkimata sellest, et kodus oli mul head tugevat ühevärvilist punast ja väike riba samatoonilist triibulist - kõik ikka teise ringi poest leitud kangad.
Ühte otsa lisasin väikese aasa, et lukku oleks mugavam lahti tõmmata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar