Poisile sügiseks uus müts.

Atsi eelmine kevad-sügisene meriinolõngadest müts sattus kahjuks pesumasinasse ning muutus selle tulemusena nii väikeseks, et mahuks täpselt õe beebi-nukukese pähe. See oli üpris ebameeldiv avastus, sest 1. Atsile meeldis see vana müts, 2. nappis mul kodus just selliseid lõngasid, millega poiss ja tema müts oleksid klappinud ning 3. õues läks väääääga külmaks, mis tähendab ju, et uut mütsi oli kiiresti vaja.

Otsisin siis välja oma meriinolõngavarud. Rohelist ei olnud mul üldse – seda värvi ta eelistab. Oli õige pisut pruuni, musta ja tumehalli – nendega oleks poiss ka leppinud, kuid neid oli liiga vähe. Veel leidsin rohkelt helehalli ja valget.

Kudusin laiade triipudega mütsi, kus üle rea oli valge triip ning kõik ülejäänud värvid olid vaid ühe korra esindatud. Tuli nii vahva retro-stiilis müts. Mees veel noris, et tuleb KARHU ka küljele kirjutada... Mulle küll meeldis... Aga poisile ei meeldinud – liiga palju valget. No vot! Valge ei sobi!! Harutasin – jätsin alles vaid esimese valge triibu. Panin veel rohkem pruuni ja erinevat halli. Iga laia triibu vahele kudusin kitsa täisvillase briljantrohelise.

No see helehall... tundub poisile ka juba liiga hele, aga müts läks siiski loosi.

Lõngad erinevad meriinovillased (peamiselt Merino Superfine, Cervinia).
Vardad nr 2,5 (soonikus nr 2). Silmuseid ringil kokku 150.