Randmekott.

Eile oli mul vaja õmmelda. Ja siis selgus, et siin blogis esitlemata kudumite kuhi mu õmbluslaua peal on kasvanud nii kõrgeks, et õmblusmasinani pääsemine kujunes küllaltki vaevaliseks. Osa kudumitest ootab lihtsalt pildistamist, üks kampsun ootab nööpe, kaks tükki aga edevaid lipsukesi ja üks müts igatseb tutti... Ning lisaks on seal veel mõned täiesti poolikud kudumid...

Seega mul ei ole täna uusi asju näidata. Aga ma ei ole siin näidanud oma randmekotti, mille ma heegeldasin-õmblesin hilissuvel.



Selle väikese koti tegin ma seetõttu, et suvel (eriti selle kõige kuumematel päevadel) on mul sageli seljas sellised riided, kus puuduvad taskud. Ja kui ma siis koeraga jalutama lähen, ei ole mul maja võtmeid ega mobiili kuhugi pista. No käekotti ma metsa kaasa ei võta ja need rohmakad kõhukotid ei ole minu stiil. Või siiski - kõhukotti ma porise ilma ja dressidega võiksin isegi kanda, aga mu dressidel on taskud ka...

Täna üritasin siiski õmmelda. Mõned asjad tõstsin maha, teised lükkasin laua peal kaugemale. Aga voodiriiete õmblemiseks on ruumi ikkagi vähe. Pidevalt kukub midagi laualt maha või takerdub miski ebavajalik kangasse...