Traditsioonid

Nendega on nii, et mõned kujunevad ise ja mõned tuleb meil ise luua. 

Näiteks jõuludega seoses lepime me lastega igal aastal kokku, mis värvi ehetega me oma jõulupuu kaunistame. Sest aja jooksul on kogunenud nii palju kuule, tilkasid, helbeid, kujukesi jne, et kui me nad kõik puule paneksime (ja lapsed seda kahtlemata teha tahaksid), siis näeks kuusk välja kui hmm!! eriti jube jõulupuu. No puud polekski näha ja küllap need oksad ka raskuse all vastu maad vajuksid. 

Need tänapäeva kuulid on ju purunematud. Pigem tuhmuvad, tahmuvad või lähevad mõlki. Juhtub harva, et mõni tuleb ära visata. Samas tahavad lapsed igal aastal neid juurde osta. Ja mina tahan neid juurde teha...

Novot, seega otsustasime me sel aastal kaunistada kodu sinise ja hõbevalgega. Hõbedase ja säravalt valgega oli lihtne - neid on kaubanduses alati ja ühel talvel heegeldasin ma veel palju valgeid lumehelbeid. Aga sinisega on raske - ma ei saa aru, miks on aastast-aastasse müügil lillad, helesinised või türkiissinised ehted, aga puuduvad ilusad selged lipusinised ja müstilised sügavsinised... 

Aga eks seegi on juba traditsiooniks kujunenud, et ma igal aastal mõned jõuluehted ise teen. Nende kuulide idee sain ma moodsatelt poe-ehetelt: suurematele plastist kuulidele heegeldasin jämeda lõngaga hõreda pitsi ning kaunistasin laia satiinpaelaga; väiksematele kuulidele keerutasin sedasama lõnga lihtsalt ümber.

Lõng: Wonderwool Glanzeffekt, Schoeller und Stahl (85m/50g - jäme ja pehme, mitte liialt karvane, kuid ilusa läikega villa-akrüülisegu lõng).

Eile käisime rabas. Ära tulime päikeseloojangu ajal.

Nautige talve!