Koon ühte suuremat kampsunit. Pilte sellest pole. Räägin hoopis õmblusjuttu.
Mu õmblusmasin on katki. Lõplikult. Ta tuleb välja vahetada. Mu masin on ligi 20 aastat vana ning juba eelmine kord paranduses mainiti, et enam ei tasu siia tulla... Nüüd vaatas mu oma mees masina üle ja leidis, et pedaali sees olev jubin ei anna enam korralikult ühendust ja seda vahetada ei saavat. Küllap nii ongi.Ma tegelikult vahetan masina hea meelega moodsama vastu. Loodan, et uus teeb vähem müra ja ilusamaid pisteid. Paraku on uue masina valimine ju raske - no milline on hobiõmblejale parim valik? Tahan midagi lihtsat, samas võiks masin ka lapitööga-teppimisega hakkama saada. Mõned ilupisted on vast nagunii igal moodsal masinal...
Kusjuures õmblusmasinate valik on olnud üsna sageli mitmes Facebooki-grupis teemaks. Ja ma olen neid arutelusid alati ignoreerinud. Olen isegi mõelnud, et "hakkab jälle pihta..." ning siis jälle mõelnud, et küllap ma varsti olen sama küsimuse ees. Novot!! Nüüd olengi!
Vana masina ümbrust korrastades leidsin ühe nõelapadja, mille meisterdasin juba paar aastat tagasi. Padja pealmise osa tegin vanast vanutatud kampsunitükist, millele tikkisin suvalise motiivikese. Tegelikult on motiivi päritolu üsna arhailine, aga sellistes ebatraditsioonilistes värvitoonides ei jäta see just väga vana-aegset tunnet.
Muide, villasesse patja on nõela hoopis parem lükata kui näiteks sitsikangasse.
Padja täitsin lõngajääkidega (ma ei viska ühtegi lõngajuppi ära - kõik kogun kokku, et vajadusel kuskil täidiseks kasutada).
Lugesin üle - mul on kodus aktiivses kasutuses neli nõelapatja:
1. on garderoobis (seal on mul ka kangad ja triikraud - sageli sobitan just seal oma kangaid kokku);
2. on õmblusmasina kõrval elutoas;
3. on tugitooli kõrval, kus ma koon ja teen igapäevaseid parandustöid jne.
4. on tikkimiskasti küljes - see tuli mulle koos kastiga (see on ka ainus nõelapadi, mida ma pole ise teinud).
No ja nüüd see viies - see jääb varuks.
Mitu nõelapatja teil on?
Elu on vahepeal omi keerdkäike teinud ja praeguse seisuga on mul on kõigest üks, mis valmis ka alles hiljuti! :) Aga ma ei suuda tahtele vastu panna, et üks tuleks veel teha ja just nimelt kas vanutatud või vilditud. Harrastusõmbleja nagu ma olen, oleks kasulik panna nõõöpnõelad ühte ja tavalised õmblusnõelad teise nõelapatja ... Niii et mul veel Sinuga võrreldes arenguruumi on! :) Aga kui niidijuppidest ja muust "pahnast" rääkides, siis no ei - ei suuda minagi midagi ära visata ... äkki läheb vaja! ;P
VastaKustutaTervitades Fidelia
Jaa, vildist saab ka igasugu huvitavaid asju teha. Nõelapadja jaoks ei tohi vaid liiga tihe vilt olla.
KustutaPean tunnistama, et ei oma ühtegi nõelapatja ja iga kord, kui midagi õmblen, siis tunnen puudust :D Eestis oli mul nõelapadjaks suur magnet!
VastaKustutaVillane riie on jah selle poolest kuulus, et on nõelaga kergeimini läbistatav. Seepärast on hea ka nõelapadja täiteks kasutada just villast riide- ja lõngarämpsu. :)
VastaKustutaMinul on kasutusel teises või kolmandas klassis (algkooli, mitte gümnaasiumi) käsitöötunnis koolivormikalevist valmistatud madalpistes tikandiga nõelapadi, mille täidiseks kahjuks igasugune kalts ja seepärast pean valima kohta, kust nõel sisse läheb ja kust mitte. Ometi olen seda padjakest kasutanud ... [arvutab raginal] ... ligi kolmkümmend aastat! :D
Õmblusmasina juures on teine nõelapadi, mis pole originaalis nõelapadi, vaid oli südameke lapsele kingitud jänku käppade vahelt (paratamatult tuleb meelde ninnunännu tegelane Kiviräha "Limpast ja mereröövlitest" :D). Kuna laps ei tahtnud, et jänese käed oleksid pidevalt hõivatud totaka südamekese hoidmisega, siis enam-vähem kohe pärast külaliste lahkumist harutasime süäme lahti ja see teenib nõelahoidjana ustavalt ka juba üle poole kümnendi. No ja siis on veel kolmas nõelapadi tikkimisnõelte hoidmiseks, mida kaunistab minu esimene näpuharjutus Muhu tikandi vallas.
Nõelapatju olen valmistanud rohkemgi, aga omal küll rohkem vaja ei lähe.
Mis puutub õmblusmasina valimisse, siis mida vähem funktsioone ja "lisavilesid", seda töökindlam. Kaalu masinat käe otsas ka. Raskemas masinas on rohkem metalldetaile ja peaks kulumiskindlam olema, lisaks ei kipu raskem masin laual hüppama. Minul on hoopis koduvoolule ümber ehitatud vana tööstusmasin ja olen väga rahul. Õhemaid kangaid õmblen iidvana Podolsk M1-ga. Kui kusagilt sellise leiad, mida on hästi hoitud, siis seda soovitan soojalt! Siiski. Podolsk M1 ei tee ilupisteid. Võimalik, et see ongi tema pikaealisuse saladus. :)
Väga vahvad mälestused Sul. Vaat mis nende patjade taga kõik on...
KustutaMul muide ka kaks nõelapatja sellised, kus torkamiskohta otsida tuleb. Küll mitte täidise pärast, vaid katte pärast. Üks neist on tiheda ristpistes tikandiga (sellel saab nõel minna vaid lõngade ristumiskohta) ning teisel on katteks üsna tugev sitsiriie.
Aga Podolski koha pealt hoian silmad siis lahti :)
Mul neid nõelapatju ikka jagub, enamus enda tehtud, vähemalt üks on kingitud. Aga - ma ei kasuta neid! ;) Olen püüdnud küll mõnda kasutusse võtta, aga lõpuks maanduvad ikka kõik nõelad valgest vahtplastist tüki sees (nii vist nimetati seda materjali, mis teleka või külmkapi ümber on).
VastaKustutaTundub jah, et palju on harjumuses kinni...
KustutaPean ka tunnistama, et nõelapatja mul ei ole. Kasutuses olevad nööpnõelad on magnetkera küljes, mis tegelikult on mõeldud kirjaklambreid ligi tõmbama. Magnetiga on hea kerge kasutuses olnud nõelad töö lõpetamisel kokku tõmmata. Küll olen mõelnud randmele kinnitatava nõelapadja peale. Tea, kas on ka hea asi? Kui lõikeid riidele kinnitan oleks kohe käepärast.
VastaKustutaSee magneti variant tundub päris huvitav... V-o proovin ka kunagi ära.
KustutaRandmepatja ma ise pole proovinud, aga kunagi käisin rahvarõivapluusi õmblemise kursusel ja seal juhendajal oli selline käe peal. No temal käisid need nõelad seal küll sisse-välja nii nagu ta oleks koos sellega sündinud. Tundus väga mugav kui on selline õmblustöö, et vaja palju liikuda.
Mul on ilmselgelt rohkem nõelpatju, kui neid vaja oleks. Kasutuses on neist vaid 4. Enamik on tehtud koolis töötamise ajal näidiseks. Üks selline pitsilises koes pealispinnaga ripub õmblustoa seinal ja hoiab endas erilisemaid nõelu, nt kotinõelu, teine padjake on teppinistehnika näidis ja asub pesumasina kõrval, seal on need nõelad, mis on parandamistööde jaoks. Ja tegelikult kõik teised nõelad ehk siis need, mida ma tegelikult kasutan, asuvad prymi kahel magnetpadjal. Ühel õmblusnõelad ja teisel nööpnõelad. Et miks ma neid magnetpatju kasutan? Mulle meeldib see lõbus võimalus, et võin oma nõelu pool-lennutades nõelapatja saata. See püüab need kõik kenasti lennult kinni:)
VastaKustuta