Nöörlõngast casual sviiter.

Mul oli vaja üht lihtsat kampsikut. Sellist, mida suvel kiiresti selga tõmmata... ülepea käivat sviitrit... teksadega kandmiseks... puuvillast... mitte liiga tihedakoelist... üsna avarat, aga siiski mitte ülemäära suurt. 
Ja muidugi, teistsugust - st omamoodi, pisut kiiksuga... sellist, mida teistel pole :)

Varusin Woolmintist halli puuvillast nöörlõnga. 
Lõngvööl oli soovituslikuks vardasuuruseks märgitud nr 5, millega tegin ka oma esimese proovitöö. Ja teate, ma armusin sellesse lõnga ja kaotasin täiesti pea. Unustasin oma esialgse idee avarast, õhulisemast kudumist ning lõin vardale silmused, et kududa lihtne klassikaline sviiter. Ausalt, mul oli esi- ja seljaosast kootud juba üle 15 cm, kui tulin mõistusele ning mõtlesin uuesti oma VAJADUSED läbi. 
Enne harutamist tegin ühe foto, et näidata kui ilus see lihtne pind oli. 

Uuesti alustasin suurema vardaga. Esi-ja tagapool eraldi. Möllasin mõnuga erinevate mustritega. Mängisin augumustri ja ripskoega, sest need jäävad parajalt õhulised. Päris pitsiline ei oleks sobinud - pole selle sviitri stiil. 

Ülemine, tumehall osa on parempidi-pahempidi koekirjas (see on ikkagi nr 5 vardaga) - et oleks toekam ja ei veniks välja, sest kudum on pikk. 

Vahepeale pidi tulema mingi triip. Et tavaline triip tundus liiga igav, siis tegin täpilise. Ja kolmnurk - no ma võiks ju öelda, et nurgelised mustrid on ikka veel moes... Aga tegelikult oli mul juba kavandit joonistades plaan, et kuidagi peavad täpikesed mingiks kujundiks üle minema. Lihtsalt selleks, et seda mürkrohelist jääks rohkem näha. 

Lõng: Scheepjes Bloom (50g/85m; 100% puuvillane). Kokku kulus 520 grammi, sh 8 tokki helehalli, 2 tokki tumehalli ja 1 mürkroheline.

Vardad: nr 6 ja 5. Ja meenus, et kudumiseks sobisid pigem ümarama otsaga vardaid (st mitte liiga teravaid). 

Erinevate proovitööde järgi võin öelda, et see lõng sobib hästi nii parempidi-pahempidi koekirjaks, triipudeks, värviliseks-mustriliseks tööks kui ka palmikuteks-vikliteks. 

Lõng tundub ideaalne igasugusteks väiksema ja keskmise suurusega kudumiteks, nagu laste kampsunid-vestid, mütsid kevadeks-sügiseks, naiste pluusid-sviitrid. Minul oleks mõttes näiteks suvine sviiter Dropsilt või hoopis see triibuline sviiter või kardigan (see Joji Locatelli disainitud Lipstick on minu arust nii armas, et varem või hiljem ma pean selle kuduma... aga varrukad võiksin sellele vist veidi avaramad teha). 

Samas arvan, et oma raskuse tõttu ei sobi see lõng suuremateks kudumiteks, st pikkadeks kampsuniteks ja kleitideks. Kardan, et suur kudum kaaluks kilo või rohkemgi (sõltuvalt suurusnumbrist ja mustrist) - oleks vist ebamugav sellist raskust oma õlgadel kanda. Lisaks veniks ta aja jooksul liigselt välja.

Ja narmaid ei saa sellest lõngaste teha - paellõnga otsad hakkavad hargnema.

Pildistasid isad ja pojad :) Pildid tegime Pärnus, Terviseparadiisis. 
Käisime puhkamas ja konnalaulu kuulamas. 

Muide, ma koon ka Annile samast lõngast suvekampsuni. Värviline proovitöö on juba tehtud...