Linane kaarjas sall.

Ma kannan salli pea-aegu aastaringselt. Ka suvel. Ja eriti just sellistel nagu tänavu. Nii on kuidagi turvalisem tunne. Tegelikult on ka kuumal suvel autoga sõites hea üks sall ümber kaela heita - siis pole muret, et konditsioneeri külm õhk kaelale liiga teeks.

Mulle jäi salli kandmise harjumus sellest ajast, kui ma oma lapsi rinnaga toitsin. Kui juhtus nii, et imetada oli vaja kuskil kodust väljas, siis oli hea, kui üks kergem sall rinnani ulatus. Eriti vajalik oli see tütre puhul, kes muidu kõigest ümbritsevast ennast liigselt häirida lasi, aga salli varjus toimus kogu protseduur veidi rahulikumalt.

Suvel on hea kanda lihtsat linast salli (külmemaks suveilmaks on mul hoopis üks suur, pehme ja kerge kašmiirsall). Ühe sinakashalli linase nüüd kudusingi.

Kuna sall on mõeldud igapäevaseks kasutuseks, siis uhkeid pitsikirju ja lillelisi mustreid ma sellele ei tahtnud. Ka äärepitsiks heegeldasin vaid tavalise augurea. 

Lõng: Midara Linas (100% lina, 50g/260m), mida kulus 2 tokki ehk veidi vähem kui 100 grammi.
Varras: nr 2,75 mm.
Mõõdud: 44 x 164 cm.

Täpset kudumisjuhendit mul pakkuda ei ole, sest kuduma asudes ei leidnud ma ühtegi sellist, mis oleks täielikult minu meele järgi olnud. Inspiratsiooniks kasutasin neid: Olive Garden (Tanya Gobruseva) ja Mea Shawl (Emma Fassio).

Silmuseid lisasin (kasvatasin) külgedel ja kõigil nupuridadel.