Väikesed tüdrukud mängivad tihti põrandal, olgu siis istudes või põlvitades. Meie Ann vähemalt küll - kui me mängime lauamänge või ehitab ta legodega või tegeleb nukkudega, siis ikka enamasti põrandal. Minule on küll arusaamatu, kuidas need lapsed suudavad nii kaua palja kõva põranda peal tegutseda, sest mul endal hakkab juba viie minutiga ebamugav ning seepärast üritan ma teda alati veenda, et ma ei peaks lauamänge maas mängima (mis on suht võimatu, sest täringuid peab ikkagi suure põrandapinna peal veeretama, eks).
Aga just sellepärast tegin talle (ja pisut ikka endale ka) ühe eriti romantilise istepadja.
Muide, padjakatet ma ise ei heegeldanud. Ostsin selle suure linikuna hoopis taaskasutuspoest (maksis paarkümmend senti). See on tehtud mõnusalt pehmest puuvillasest lõngast ja mis veel oluline - see ei ole tärgeldatud, nii et sobis selliseks padjaks just hästi.
Paar väikest kollast plekikest eemaldasin (mitmeotstarbelise puhastusvahendi) Domestosega.
Kui padi valmis sai, ütles tütar hoopis, et sellest saab tema uus kaisupadi :) Mul õnnestus ta ümber veenda, sest padi on voodi jaoks siiski liiga suur - läbimõõt on sellel umbes 90 cm.
Et pits korralikult padjal püsiks ega kortsu läheks, õmblesin (masinaga) liniku mitmest kohast pealiskanga külge. Tegin seda mööda kinnissilmuste ridu (neid oli mustris 3 ringi). Äärepitsi-osa kinnitasin hiljem käsitsi.
Täidiseks panin vanadelt, pesumasinast korduvalt läbikäinud vanade patjade sisud (kulus kahe tavamõõdus, 50x60 cm padja sisu).
Ühelt vanakraamilaadalt leidsime armsa pildi (see ei ole maalitud). Noor preili tundus nii meie Anni moodi, et pidime raami (koos pildiga) ära ostma. Suure padja peal oleva väiksema (tite)padja leidsin samuti taaskasutuspoest - sellel on nii peal kui ka ümber peen heegelpits. Mulle vanad asjad meeldivad!
Mõnus ja romantiline istepadi! Ju vist pead kaisupadja ka tegema :)
VastaKustutaHea mõte, peaks tõesti... väikseid pitslinikuid on mul piisavalt:)
KustutaVäga tore idee, pole ime, et sellist tahaks kaisus hoida!
VastaKustuta