Ka kartulikott võib mõnel pildil päris hea välja näha.

Selline oversized tuunika ei ole küll mu mehe maitse ning juba üsna meie tutvumise alguses üritas ta mulle selgeks teha, et seesuguseid "kartulikotte" ma kandma EI PEAKS. Aga eks mina olen ikka omamoodi ja mis mina sinna teha saan, et just selliste lohvkate riietega on igapäevaselt kõige mugavam toimetada. 

Lõng: Scheepjes, Linen Soft (toon Heron), 47% puuvilla, 27% lina, 26% akrüüli; 50g/135m. Kulus 8,5 tokki ehk 420 grammi.

Lõnga oli mõnus kududa (nagu vist enamikke lina-puuvillaseguseid), kudum jäi ühtlane ja pehme. Mulle tundub see lõng vastupidavam (tugevam ja ei lähe nii kergesti topiliseks) kui 100% puuvillasisaldusega lõngad. Ainus (pigem negatiivne) üllatus oli see, et tokis tundus lõng toreda kerge läikega, kuid kudumis on vähemalt see toon küll ilma igasuguse läiketa, st mu tuunika on täiesti matt. 

Lõng tundub ideaalselt sobivat sisustus-kudumiteks (padjad, tekid, pesulapikesed) ja kottideks. Seda saab edukalt kududa ka kahekordselt võetuna. Rõivasteks, eriti sellisteks suurteks nagu minu tuunika, soovitan võtta ettenähtust veidi suurema numbriga vardad (lõngavööl on soovituslik vardasuurus nr 3,5), siis ei jää kudum nii raskepärane. Samas on see lõng palju kergem kui näiteks see Scheepjes'i nöörlõng, millest omale kampsiku tegin, mistõttu kasutaksin Linen Soft'i julgemalt ka suurteks esemeteks. 

Muide, väga meeldiv oli seda ka heegeldada, proovisin.

Vardad nr 3,5 (ripskoes alläär) ja nr 4.

Tunnen end alati ebamugavalt ja tõrksalt, kui pean siin jälle selliseid pilte postitama, kus ma ise poseerin. Olen tegelikult üsna häbelik, selline hall hiireke. Aga no see "kartulikott"-tuunika ei näeks riidepuu peal üldse miskit välja... 

Jaa... tuleb ikka modell või vähemalt papist? mannekeen hankida...

Pidid on tehtud Audru kandis, imelisel valge liivaga rannal. Sattusime sinna hommikul, pärast pulma-aastapäeva tähistamist - seepärast siis sellised fotod.

Ühed poisid Pärnu rannas.