Kui päris lund ei ole, siis tuleb kastidest välja otsida kõik eelmistel aastatel heegeldatud lumehelbed, nõelvilditud lumivalged pitsilised südamed ja vanaema kapist leitud vanaaegsed klaasist nääriehted ning riputada need 3,5-meetrisele kuusele. Särtsu saamiseks saab lisada aastatega kogunenud eriti helkivaid poekaunistusi: hõbevalgeid kuulikesi ja käbisid, klaasist jääpurikad ja kuldseid jäälilli. Seega, meie kuusk on seekord kuldse-hõbedase-valge kirju, tipitud veidikese punasega - eriliselt särav, pitsiline ja habras.
Ja kui iga päev sirab akendest sisse ere päike (mõnikord isegi paduvihma-pilvede vahelt), õhtuti aga süütame vähemalt kümme küünalt ning kodus on kõik mu neli toredat last, siis meil ongi siin helged jõulud.
Seekord juhtus nii, et kõik jõuluehted, mis valmisid enne jõule, läksid mõnda kingipakki ja ühtki pilti ma neist teha ei jõudnud. Aga ühe valgete lokkidega jõulumehe ja ruuge kuulikese toksisin valmis alles esimesel jõulupühal - väärt mälestused kiirest 2015.-st...
VEEL häid uudiseid: Nüüd on minu tegemisi võimalik jälgida ka Näoraamatus: FB-lehel Kudugurmee! Kohtumiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar