5 soovitust retuuside kudumiseks

Kudusin Annile külmaks talveks soojad retuusid ehk karupüksid. Iseenesest oli see üks järjekordne lihtne kudumine, aga kui võrdlesin neid varem poest soetatud retuusidega, siis sain aru, et pükstel ja pükstel on suur vahe. Ja see ei seisne vaid selles, et ühed on käsitsi kootud (kuhu on sisse pandud päevade jagu ema armastust ja kamalaga käe soojust) ning teised on masinaga kootud massikaup. Asi on veel selles, et head retuusid istuvad jalas hästi, ei vaju kummardamisel või kelgutamisel alla ning jätavad ka alaselja sooja. 

Siin ma retuuside kudumiseks täpset juhendit ei anna. Ka Anni retuusid kudusin ilma juhendita - võtsin ette hoopis sukapüksid ja vaatasin nende konstruktsiooni. Sain neid kaks korda ümber teha. Esimesel korral said püksid liiga lühikesed, teisel aga liiga kitsad. Mõlemal juhul oleksid nad küll kohe Annile jalga mahtunud, kuid see tulemus oleks olnud vaid üheks hooajaks. Lisaks veel teadmine, et karupüksid ei tohi olla väga jala ümber - veidi sooja õhuruumi peab jääma jala ümber. 

Kokkuvõte sellest, mida võiksid arvestada, kui aktiivsele lapsele retuuse kood:

1. Kasuta võimalikult naturaalset lõnga. Akrüüllõng ei sobi retuusidele. Samuti ei soovita ma kududa liiga karvasest lõngast, sest mida karvasem on lõng, seda kergemini haagib lumi end pükste külge. Hea on lambavillane lõng või jämedam sokilõng (kus vähemalt 70% villa).

2. Ükskõik, kas alustad retuuse ülevalt või alt, tee nii sääreotstesse kui ka üles võimalikult pikk soonik. Eriti hea, kui soonikud on mõlemale poole hiljem otsa kootud, sest siis saad neid vajadusel pikemaks kududa. Mina alustasin nende pükste kudumist alt, säärtest ning tegin alla topeltpikkusega sooniku, nii et hiljem saan sääri ka ärakeeratud osa võrra pikemaks lasta. Üleval on aga 10 cm kõrgune soonik + 3 cm ärakeeramiseks (vt allpool fotot ja järgmist punkti). Lai soonik ulatub vöökohani ning hoiab mõnusalt ümber keha. 

3. Pane värvlisse lai kumm! Nendele retuusidele panin 2,5 cm laiuse kummi. Arusaadav, et kumm aitab püksikesi paremini üleval hoida. Laia kummi valisin aga seepärast, et lai värvel ja lai kumm on visuaalselt ilusam, seisab paremini paigal ning loodetavasti ei veni nii kergesti ka välja. Ärakeeratava osa kudusin parempidi, sest nii ei jää see liialt "mahuline". 

4. Pepuosasse koo lühendatud read. See on oluline, et kummardades selg paljaks ei jääks. Lähtuda võiks sukapükste põhimõttest ehk lühendatud read võiksid joosta kas V-kujuliselt või U-kujuliselt (vt allpool fotosid). Mina kudusin lühendatud ridasid üle ühe või kahe rea ning võin kinnitada, et see ei ole nii keeruline kui esialgu tundub, kuid tulemus on kindlasti parem kui ilma. 

5. Ära koo liiga kitsaid pükse! Karupüksid ei tohi olla väga jala ümber. Püksid peavad jala ümber vabalt olema, sest a) nii jääb toasoe õhk pükste ja jala vahele ning külm või märg õhk või lumi ei jõua nii kiiresti jalgade vastu; b) tundlik laps vingub vähem, kui püksid pole nii ümber. Ja isegi kui lapse jalg tundub sale (nagu minu Annil), tuleb säärel-kintsul pidevalt silmuseid juurde kasvatada. Mina kasvatasin iga 10 rea järel 2 silmust juurde (sääre siseküljel), päris üleval tegin kasvatusi veidi tihedamalt.

Veel paar soovitust, et retuusid kiiresti valmiksid:

1. Kasuta pigem jämedamat lõnga ja sellele vastavaid vardaid. Kui kasutad peenikest lõnga, aga liiga jämedaid vardaid, siis saad õhukesed retuusid, mis lähevad kiiremini topiliseks, kuluvad kiiremini ja venivad kiiremini välja. Lambavillane lõng võiks olla jämedusega 3/8 või võta 2/8-lõng kahekordsena. Sokilõngade hulgast valiksin jämeduse 50g=100m.

2. Kasuta lihtsamat koekirja (nt parempidine kude). Hea on ka soonik, kui see su käes kiiresti läheb (minul näiteks mitte väga). Küll aga soovitan külgedele (ülevat alla) teha mingi tugevam koekiri, nt palmik või vikkel. See aitab pükstel paremini vormi hoida ning nende jalgatõmbamisel saab sääri küljemustri järgi sirgeks sättida (teate ju küll, kuidas ringselt kootud esemed kipuvad vahest keerdu minema).
3. Jah, sellest oleks pidanud minu nimekiri algama - tee tööproov! Kudumistiheduse ja õige silmuste arvu määramiseks on see elementaarne. Hoiab kokku hilisema ümberkudumise aja.

NB! Need on vaid minu isiklikud tähelepanekud. 
Beebipükste kudumisel ei pruugi need aga üldse kehtida (mina beebidele lühendatud ridu pepule ei koo ning kummi pole pannud).

Lõng: Novita, 7 Veljestä Bröder Polkka (75% villa, 25% polüamiidi; 150g/300m), mida kulus 255 grammi ehk veidi alla 2 toki. Nagu näha, on tegemist vahva mustrilise lõngaga.
Vardad nr 2,5. 
Silmuste arv all soonikus 56, sealt edasi säärel 60 ja üleval soonikus 128.

Siin on veidi näha vikkelkirja, mille Anni pükste küljele tegin. 

Tagaosa lühendatud read: allpool on need üsna lühikesed, ülevalpool juba pikemad moodustades laia V-tähe.

Tagaosa külgvaates. Siin on näha kumerus, mille annavad lühendatud read.

Ülemine osa: soonik ja värvel.

Mõnusaid talverõõme!