Kolme sinisega sõrmikud.

Need on Märdi uued sõrmkindad. Ja ilma mingi mõõdutundeta (vaid ikka ennast kiites) võin öelda, et need tulid tõesti ilusad. On ilusamadki kui piltidelt näha :)

Kes blogi järjepidevalt on lugenud, need mäletavad, et mu poeg kaotas eelmise aasta lõpus oma sõrmikud ära. Muidugi oli tal nüüd kibekiiresti uusi vaja - poisil olid küll ühed labakindad, aga soojapoolsel talvel on mugavam kooli just sõrmikutega minna. 

Et kindad kiiresti valmiksid, tuli valida võimalikult lihtne muster - just nagu see lambasilmakiri. Ühed selle kirjaga labakindad olid mulle muis.ee kogust juba aastaid tagasi silma jäänud. Need, üle 100 aasta tagasi Kadrinast korjatud kindad (ERM A 293:20) erinesid paljudest teistest selle poolest, et nende kiri oli kootud kahe erineva sinise lõngaga (või sinise ja mustaga - muuseumi fotolt pole hästi aru saada). Lisaks on neil sooniku ja kirja vahel ilus kalaroo muster, mis on mulle alati meeldinud. Ja kõike eelnevat tasakaalustab lihtne valge soonik. Võrratult ilus disain! 

Mina kasutasin kolme erinevat sinist. Ja kuigi tavaliselt koon ma kindaid endavärvitud lõngast, siis seekord võtsin Aade värvilise üleminekulõnga (arusaadavalt sinistes toonides), kerisin vajalikud toonid kolme erinevasse kerasse ning ebavajalikud lõigud jätsin tulevikuplaane ootama. Nii sain ilusad erksad toonid, mis omavahel kindla peale sobivad. 

 

Muuhulgas olid need mu esimesed kindad, mis sisaldavad 100% kaasaegset villast lõnga. Ja ei saa mainimata jätta, et need on hulga pehmemad kui kõik varasemad kindad. Põhjus on ilmselt selles, et eelmised kindad olen kudunud vanadest ehedatest (nõukaaegsetest) lõngadest, mis on tunduvalt karedamad kui uuema aja (valdavalt Rootsist, Austraaliast ja Uus-Meremaalt saadud villast tehtud) "lambavillane". Minule see ehe karedus meeldib, aga poisil oli pehmete kinnaste üle muidugi eriti hea meel.

Silmuseid soonikus 78, hiljem 80.

Vardad nr 1,5.

Minult on uuritud, kuidas ma sellistel sõrmikutel saan sõrmedel mustri klappima. Ja kas peopesapoolne kiri jookseb ka mustrisse või mitte... Allolevalt fotolt (pöidlalt) on näha, millised täpiread ma tavaliselt näppude vahele teen. Nende täpikeste abil panengi käeselja ja peopesapoolse kirja omavahel klappima, just nii et ka peopesal kiri ilusti mustrisse jääks.

Nagu fotodelt näha, olid Märdi kindad valmis juba mitu nädalat tagasi, siis kui suur lumi oli veel maas.