Lühikeste varrukatega jakk.

Kui ma tütrele seda eelmist kampsunit kudusin ja selga proovisin, siis tuli meil temaga jutuks, et ta tahaks ühte sellist (roosat) kampsikut, millel oleks lühikesed varrukad. Teate ju küll seda armast unistavat pilku, mis sulatab emme südame ja sunnib jälle ühe plaanivälise kudumi varrastele looma... Aga (õnneks või siiski kahjuks) olin ma just mõni aeg tagasi mõelnud, et tahaksin ära proovida Rowani beebialpakavillase hurmavate tooniüleminekutega lõnga. Nojah, ma mõtlesin küll, et proovin selle ära kunagi aasta või kahe pärast, aga no... Käsitööjaamas oli just sobiv fuksiaroosasegune lõng ju olemas. Mmmm, kui pehme ja siidine! Kutsus kohe kuduma...

Tööproovi kududes selgus, et pean Rowani-lõngale panema midagi kõrvale jooksma. Põhjuseks olid jakikesse kavandatud volüümikad nupud ja laiad palmikud, mis muidu oleksid kudumi ja värvide sisse lihtsalt ära kadunud. Niisiis, revideerisin oma lõngakaste ja leidsin sealt peenikese fuksiaroosa mohäärlõnga, mis sobis ideaalselt. Et see oli aga tunduvalt heledam kui Rowani-lõng, muutus jakikese üldmulje tooni võrra heledamaks (mis on ju tore). Muidugi läks see ka karvasemaks, kuid õnneks mitte karedaks.

Lõngad: 

Rowan alpaca colour (100% alpakavilla, 50g/120m), mida kulus 4 tokki.

Alvita Silkid (72% mohääri; 28% siidi, 25g/210m), mida kulus 2 tokki.

Vardad: nr 4 (kaeluses ja alumistes soonikutes nr 3,5).

Muster tuli minu peast. Tahtsin midagi lihtsat (et intensiivsed värvid mustrit ära ei sööks), kuid samas tugevat (et muster ikkagi välja paistaks). Kudumist alustasin jälle ülevalt (ikka seepärast, et lõnga oli kindlas koguses ning nii ei pidanud muretsema kudumi pikkuse või lõnga piisavuse pärast). 

Nupud on suured, ripskoes mitmekordselt läbikootud. Seljale jätsin nupud siiski tegemata, sest kartsin, et äkki hakkavad toetamist segama. Palmikuid (2+2) on kaks tükki kõrvuti, kuid need on üsna harva keeruga, mistõttu jäid need mõnusalt lõdvad ja hästilangevad. 

Kõik soonikud kudusin keerdsilmustega (seejuures on keerdus nii parem- kui ka pahempidised silmused). Avastasin, et ka nööbiliistudel saab edukalt kasutada keerdsilmustega soonikut - nii jääb liist sobivalt tugev ja ei tõmbu keerdu. 

Kõige rohkem meeldivad Annile need väikesed salataskud ...

Vaatan, et raglaanlõige on hea just siis, kui on vaja teha veidi avaramat kudumit (ikka selleks, et jakikest jaguks mitmeks aastaks). Nii ei ole jakil varrukaõmblusi, mis liigsuure kampsuni puhul ju õlajoonest allapoole jääks... 

Et kaelus jääks seljataga kõrgem, tegin sinna paar lühendatud rida.

Pärlmutterläikeliste nööpidega meil tõesti vedas - need leidsime kohalikust käsitööpoest. 

Piltidel tunduvad tooniüleminekud üsna tugevad. Tekib tunne, et jakk on triibuline. Silmale pole aga triipe pea-aegu üldse näha - värvide erinevus on nii väike. 

Siia fotole lisasin veidi värvi juurde.