Jakk - selle suve lemmik.

Selle jakiga sai tõesti vähemalt pool möödunud suve käia. Stiililt on see ju ka selline, et sobiks pea-aegu igale poole ja iga kleidi või püksipaariga. Ausalt!

Aga "tegema" sai seda hakatud juba aastaid tagasi. Nimelt ostsin ma kunagi (no ligi 10 aastat tagasi) ühest spordipoest püstkraega (Columbia) jaki. See oli tehtud pehmest puuvillasest valgest kangast - just, täiesti valgest, vaid jaki vooder oli kerge sinise triibuga. Esimesel paaril suvel ma isegi kandsin seda, kuid hiljem jäi jakk kappi seisma ning veelgi hiljem ei leidnud see kasutust seetõttu, et ma tundsin ennast selles justkui haiglatöötaja. No valge jakk ju! Ma vist ei osanud seda mitte mingi muu rõivaesemega enam sobitada... Liiga korralik ja delikaatne tundus see...

Ja nii ma võtsingi oma jaki viimaks kaasa Kiriline pakutrüki kursusele (see oli aastal 2013) ning tükkisin sellele punaseid ja rohelisi liblikaid (või lehekesi - sõltub, kuidas vaadata). Ja kuigi meie kursuse juhendaja Tiina hoiatas kohe, et mu jakk võib ka hiljem tunduda lihtsalt "nagu valge jakk, millele on trükitud mõned liblikad" :)))) siis nii see sai ka olema :))) Ehk et olukord ei läinud paremaks - jakki ma ei kandud ning seda hoolimata sellest, et järgmisel suvel olid puhtjuhuslikult täiesti moes sellised valgele taustale joonistatud-trükitud suured ja väiksemad loodusmotiivid. Aga jakk ei olnud ju MINU MOODI!

Sel kevadel viskasin ma jaki hoopis värvipotti. See sai nüüd mõnusaks siniseks - just parajalt tume, kuid mitte liiga sünge. Tundus juba väga casual. Aga lilled (või liblikad) jäid ka läbi kumama - need algul häirisid mind, siis aga mõtlesin, et annan neile tikandiga vunki juurde ning et oleks eriti hull, siis tikkisin kuldse niidiga (mulineetaoliselt pakendatud niidi soetasin Käsitööjaamast). 

Lõpetuseks kulutasin liivapaberiga mõned kohad kangas hõredamaks-heledamaks. Nüüd tuleks veel kuldsed nööbid leida...

Jaki pildid tegin suve alguses kuskil rannas. Aga need pildid, kus mul on jakk seljas, tegi abikaasa Vargamäel. Käisime seal vaatamas suveetendust "Kõrboja perenaine" - soovitan teilegi. Imetore elamus! Järgmiseks suveks tuleb juba praegu piletid ära osta (kui neidki veel on)...

  

  

Vargamäelt koju sõites... Kose kiriku mäenõlv oli kaetud põlevate õueküünaldega. Peegeldus ei ole tiigil, vaid auto kapotil :)