Sitsid, satsid, pitsid, lapid - spiraalseelik.

Mõne rõivatüki tegemiseks kulub 3 aastat. 

Nimelt juhtus selle seelikuga nii, et esimesel suvel jõudsin ma küll kõik vajalikud tükid välja lõigata ja ka spiraalsed paanid valmis õmmelda ning need paanid said omavahel isegi kokku õmmeldud, kuid siis tuli suur kiire ehk sügis peale (muuhulgas selgus, et seelik vajab ka voodrit - üks täpilistest kangastest on õhuke batist)... 

Järgmisel suvel õmblesin kleidile voodri ja värvli. Ja juba oleksingi võinud sellega rahule jääda ning käima hakata, aga siis otsustasin, et kui ma juba sellise romantilise lapilise spiraalseeliku endale tegin, siis võiksin sellele veel vunki lisada ning iga paani ühenduskohale pitsi, paela või satsi lisada. See pitsitamine-satsitamine jäigi tänavuseks suvetööks.

Lõike konstrueerisin ise. Eks seda sai ka mitu korda kohendatud, et puusadelt kõik ilusti langeks - diagonaalselt lõigatud kangas venib hästi, mistõttu varu polnudki vaja jätta.

Seelikul on kokku 6 paani, neist 2 on lappidest. Tagantjärgi vaatan, et seelik oleks tulnud huvitavam, kui ma oleksin lapitanud 3 paani ehk üle ühe paani. Eks edaspidi...

Vallatute käbidega pildid on tehtud Lohusalu sadamas.