Ühe tulbiga padi.

Kui ma Annile lapitekki tegin, siis jäi sellest järgi üks tulbimotiiv ja mitu kolmnurkset lapimotiivi, lisaks veel paras ports väikeseid väljalõigatud ruudukesi ning erinevaid motiivide äärtest lõigatud pikki kitsaid jupikesi. Vedelesid need juba pikemat aega mu töölaual (vähemalt üle aasta). Mul polnud nendega kasutamisega kuhugi kiiret, kuid nädala alguses tõstsin siin natuke asju ümber (kodus oli/on remont) ning need tükid jäid mulle jälle näppu. Otsustavalt sättisin need hoopis põrandale ning sobitasin kokku. Terve tööpäeva jagu õmblemist (jah, kaheksa tundi!!!) ning tulemuseks on selline siiru-viiruline, erinevates laiustes vahetükkidega padjakate. 

Kuid positiivne on see, et kõik ülejäägid on kuskile paigutatud-sobitatud ning mu töölaual on nüüd NATUKE rohkem ruumi. Ja muidugi Ann sai oma teki juurde sobituva padja.

Padja tagumisele poolele õmblesin kinniseks ühe vana särgi nööbiliistu (olen korra varemgi sellist varianti kasutanud). Nööbiliistu kõrvale pandud tumerohelised tugevdusribad said küll pisut liiga sünged ja intensiivsed, aga kes sinna tahapoole ikka vahib :) Tekil on sama kangas äärekandiks ja sinna sobis see ju nii hästi.

Taha kasutasin ära ka kõik kolmnurksed motiivid, mis mul tekist üle olid jäänud.

Ann läks 1.septembril 1.klassi. Praegu, reede õhtul, ta juba kibeleb, et saaks jälle kooli ning ootab uut nädalat. Nii tore on see algus tema jaoks - natuke ärev, kuid põnev. Annile meeldib, kui toimub pidev aktiivne ja organiseeritud tegevus ning selles osas peaks koolikord talle hästi sobima. Aga täna ta imestas, et IGA tunni vahel on vahetund!!! 

See vana aabits on välja antud 1974.aastal ning kuulub mu abikaasale. Minagi õppisin samasuguse järgi.

Ilusat uut kooliaastat kõigile õpilastele ja õpetajatele ning teistele abijõududele ka!