Neoonvärvides sokid.

Nii lihtsatest sokkidest ma ei oleks hakanudki pilti tegema, aga pidin ju selle lõngasaamise loo kirja panema... 

Talvel suri mu ema :( Kevadel tõin Kärlalt, ema viimasest kodust, ühe suuremat sorti vineerist käsitöökasti. Selle kasti oli isa mulle sünnipäevaks kinkinud juba siis, kui ma sain 13 või 14 - armastasin ka tol ajal palju käsitööd teha. Tallinna õppima asudes jäi kast aga vanematekoju ning käsitöögi vajus üsna suuremasse unustusse. Saaremaal ma kasti sisuga eriti ei tutvunud, aga nüüd oma kodus avastasin, et ema hoidis seal oma lõngajääke ehk siis erinevatest kudumitest järelejäänud lõnga. Muuhulgas sisaldas see üht väga kirjut pikkade värviüleminekutega neoonlõnga, mis käe all tundus pigem täisvillane või vähese polüamiidisisaldusega (sokilõng). Arvatavasti oli ema sellest tokist juba ühed sokid kudunud ning järelejäänud kogus oli selline kahtlane, et kas tulevad veel ühed lastesokid välja või siiski mitte... Kuna Annil on tänavu just uusi sokke vaja, siis proovisin järgi ning saingi õige suurusega ja (mis eriti tähtis) ühele seitsmeaastasele tüdrukule meelepäraste värvidega sokipaari. Ann on õnnelik ja mina saadan mõttes kallistusi teispoolsusesse... 

Sokid ise on tõesti täiesti tavalised, sest minu meelest nii kirju lõng erilist mustrit ei vaja, eriti kui tegemist on lapsemõõtu sokiga. Nii ongi siin lihtne parempidine kude, vaid külgedele kudusin peenikesed palmikud, mis jooksevad varbaotsteni välja. Kand on hiljem ringselt külge kootud.

Lõnga kulus 50 grammi. Lõnga koht ei oska ma rohkem midagi lisada, sest lõngavööd sellel ei olnud. Aga kui keegi lugejatest oskab arvata, mis lõngaga on tegemist, siis mul oleks info üle hea meel... FB-s juba selguski, et tegemist on sokilõngaga Regia Fluormania (100g/420m).

Kasutasin vardaid numbriga 1,75 mm (soonikus nr 2,25 mm). Silmuseid oli 4x14. 

   

 

Käisime nädalavahetusel Anniga rabamatkal ja ta oli nõus uute sokkidega mulle poseerima. Ilm oli ülimalt sompus ja valgust nappis.