Punasepõhjalised sõrmikud.

Poeg Number Kolm vajas uusi kindaid. Tegelikult teadsin ma juba kevadel, et pean lapsele talveks uued sõrmikud kuduma, aga ma ei võinud ju arvata, et külmapoiss hakkab hommikuti näppe kimbutama juba oktoobri algusest!! Nii läks seekord eriti kiireks ning mõtlesin, et vaheetapina ostan pojale hoopis mingisugused suvalised masinkootud (meeste)sõrmikud. Kohalikus poes maksid lihtsad rohelised "hiinakad" vaid kolm eurot. Aga nii nagu ma need kodus kapiservale jätsin, siis samasse kohta need ootama ka jäid... Poiss käis koolis oma nappide randmesoojendajatega ning iga päev uuris, millal ta uued kindad valmis saavad. Näpuotsad külmetasid, aga neid lohvakaid poekindaid ta kah ei tahtnud...

Värvidega oli aga lugu nii... Kui hakkasin kindaid kuduma, siis küsisin pojalt, mis värvidega tema sõrmikud olla võiksid. Tema arvas, et sobivad must ja roheline. Klassika! Aga samas meeldisid talle ühed punase-rohelise-kollasekirjud kindad mu fotokogust. Nii tegin talle kaks tööproovi (mõlemad sama mustriga) - esimese tema soovitud musta-rohelisega, teise aga rohelise-punasega. Ta valis viimase, värvilisema :) 

Mustri leidsin raamatust "Eesti kindakirjad ja sokikijad", E.Lutsepp, I.Tammis, kus seda on nimetatud kõõrukirjaks. Kahjuks ei selgu raamatust, millistes kihelkondades või milliste värvidega seda kindakirja on kasutatud. Niisamuti ei võinud ma arvata, millise randmega seda mustrit sobitati. Võtsin värvivalikul eeskujuks Mulgi kindad (tean, et sarnast kõõru- ehk  rattakirja kasutati ka Helmes) ning tegin valelapilised randmed. 

Seekord värvisin ise vaid tumepunase lõnga. Mustris kasutasin Raasiku pika värviüleminekuga rohelist lõnga, millest valisin välja just mulle sobivad lõigukesed.

Vardad olid numbriga 1,5. Soonikus oli 16x4 silmust, hiljem 20x4. 

Haaknõelad on sõrmiku kudumisel head abimehed...