Väike punane kleit.

Kudusin endale pitsilise kleidi - leekivpunase, et ikka hästi silma paistaks :) 

Kleit on klassikalise sirge joonega (õigemini ta lihtsalt paistab selline üsna sirge, tegelikult on seelikuosa ikkagi kergelt A-lõikeline), sest just sellise lõikega kleiti on hea kanda nii jõulupeol kui ka teatris (see on ka juba korduvalt järele proovitud).

Lõngaks valisin alpaka- ja siidiseguse Drops Lace´i. Ütlen kohe hoiatuseks, et seda lõnga peab just ja ainult puidust varrastega kuduma - vahet pole, kas kase- või kirsipuust, pea-asi, et kergest puust ja teravate otstega. 

Olen varem samast lõngast kudunud kaks kolmnurkset rätikut ja mõlemal korral sujus kudumine imehästi. Mäletan, et kuskil veel imestati, et kuidas on võimalik sellest lõngast kududa välja nuppe... No mina ei näinud tookord probleeme, aga kui hakkasin oma punast kleiti tegema, siis ei läinud see sugugi nii libedalt. Või tegelikult... just läkski liiga libedalt, sest mul ei olnud vabu puidust ringvardaid numbriga 3 ega 3,5. Olid vaid metallvardad. Ja kududes kleidi esimest kümmet sentimeetrit ei saanud ma aru, mis toimub - silmused jooksid pidevalt varrastest välja, vardaid ei püsinud peos, vaid pudenesid käest, nuppe ei suutnud ma kokku tõmmata. Kõik oli nii vastikult libe ja püsimatu, et kurgus oli klomp... Lõpuks ostsin kohalikust poest kasepuust ringvardad ja kõik hakkas sujuma.

Kui olin otsustanud, et kleit tuleb punane, oli kohe selge ka see, et pean selle tegema liblikakirjalise. Sest aastate eest, kui ma lappasin esimest korda Haapsalu salli raamatut ja mulle jäi silma imekaunis liblikakiri, tundus mulle, et just punast värvi Haapsalu salli ma kunagi selle koekirjaga kuduma pean. Aga punast salli ei ole ma teinud seniajani... 

Kleit aga on nüüd olemas ja eks ma sain ikka ennast pilgeni kiruda, sest kleidi kudusin ma ringselt ja ega seda liblikakirja just nii kõige mugavam kududa polnudki. Lisaks on liblikatiibadeks ju palmikud - aga kududa sellise libeda lõngaga palmikuid, on sama hea, kui saada lapse suust kätte kommi, st pea võimatu. Just selle kleidi pärast pidin esimest korda elus ostma endale kõverad palmikuvarda, sest (harjumuspäraselt) silmuste mahalibistamisega ei saanud ma siin hakkama.

Lõng: Drops Lace  (70% alpaka, 30% siid; 50g/400m), mida kulus alla kahe vihi. 

Selliseks pitskleidiks tundub see lõng küll ideaalne - kleit on mõnusa läikega ja hästi langev, muster tuleb hästi välja ja seda hoolimata sellest, et pitsi all on samasugune punane vooder. Reisides on mugav kleiti kaasa võtta - ei pea muretsema, et see kortsuks. Lisaks võtab kleit kotis vähe ruumi. 

Loodetavasti ka pikemal kandmisel ei veni kleit välja ega lähe vormist. 

Vardad nr 3 ja 3,5 mm. 

Kudusin alt üles ringselt. Allääres on ripsiridade vahel väike augurida. Varrukad kudusin kehaosale külge - seega õmblusi nagu polnudki (no õlal siiski on).

Seljal on pärlnööbiga ava (sellest ei ole hetkel pilti), aga tegelikult saab kleidi hõlpsasti selga ka nööpi avamata. 

Küllap kunagi tulevad ka pildid, kus kleit on mul seljas...