Lõpuks tuli talv. Ja selle aasta esimene lumi...
Värskeid pilte mul hetkel pakkuda ei ole, sest ma ei olegi täna veel õue jõudnud. Ja mõeldes eilsele tuisule, siis sellise ilmaga vist ei olegi võimalik pildistada - lumi tuiskab näkku ja objektiivi, krae vahele ja ninna. Vastu tuult kohe eriti valusalt... Aga vaade õues on nii lahe, lumeudune ja hõrkvalge; natuke nukker, aga samas muinasjutuline ja lootustandev.
Need hetked on hoopis detsembrist.
Enne jõule toksisin paar villaehet. Seadsin kuulid üksteise otsa, sidusin alla pika tuti. Ühe kaunistasin helmestega, teise hõbedase niidiga. Kujult said need lihtsad ja klassikalised, aga ikkagi minu moodi.
Ühe neist võtsin lumeniidule jalutama.
Hiljem kodus otsustasin, et hõbedane lips on neil liiast. Vähem sära meeldib mulle rohkem, kuigi jõulude puhul võiks ju teisiti mõelda..
Sain endale jõuluks aktiivsusmonitori (nagu sammulugeja). See näitab, et mu päevased kodused toimetused "võtavad" umbes 3000 sammu. Sama palju lisab igahommikune jalutuskäik koeraga. Eriti hea on aga seis siis, kui ma ka õhtul käin koeraga jalutamas (no seda juhtub vaid paar korda nädalas). Arvatavasti läheb muude koduväliste sebimiste peale veel 1-2 tuhat sammu, aga seda ma kindlalt väita ei saa, sest on koolivaheaeg ja ma võtan praegu asju laisalt. Seega 10 tuhandest jääb tavaliselt mingi ports puudu...
Avastasin veel, et kui tahta sammulugejat üle kavaldada, siis tuleks päev läbi hoopis heegeldada:) Kudumine aga samme ei lisa. Mõistatan siin, et miks elektroonika arvab, et heegeldamine on kiirkõnd. Küllap vehin ma heegelnõelaga piisavalt aktiivselt või kulub lõnga nii palju, et ma pean seda kerast kogu aeg juurde sikutama. Mul on värviline töö ja värvide sättimine on põnev - see kiirendab kindlasti pulssi:). Üks õhtu heegeldasin 2000 sammu!
Nõelviltimine lisab muidugi ka samme, aga see ongi üsna intensiivne tegevus. Sammud tulevad teenitult, kuigi istudes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar