Minu kirg.

Kes mind päriselt tunneb, see teab, et olen pigem vaikne ja tagasihoidlik. Samas mõne asja peale süttin kergesti ning oma asja ajan pühendumise ja kirega. Vahest ehk liigagi... Aga kirg annab mu elule maitse. Nii on ikka olnud, et kui ma teen kirega, siis tundub mu elu rikkam ja päevad säravamad. 

Jah, kirega võib teha tööd, küpsetada, ehitada legodest torni, rajada aeda, tantsida eesti rahvatantsu või hoopis flamencot, joonistada, kududa, tikkida... ja unustada kõik mu... Jah, mina olen neid teinud, igaüht omal ajal :) Vahest aga muudab mu kirg mind hoopis õnnetuks. Näiteks siis, kui näen, et olen oma tegemistesse liiga ära uppunud ning pere, lähedaste ja sõprade jaoks on aega napilt. Samas on nemad ju kõige tähtsamad, sest mul on fantastiline perekond. 

Nüüd on see koht, kus ma peaksin ütlema, kui tähtsad te kõik mulle olete jne. Aga ei. Ma hoopis soovin, et teil kõigil oleks alati mingi kirg, millega end väljendada, ja lähedane, kellega mõtteid vahetada. Nii saate te ise luua armastust... Ja siis te tulete rõõmsalt mu lehele ka, eks! Mulle see meeldiks :)

Et täna hommikul oma meespere üllatada, veeretasime juba eile Anniga magusaid kohupiima-küpsise pallikesi. Kahekesi tegemine on see, mida Ann tõeliselt naudib. See on talle vahest tähtsamgi kui tulemus - kui pallid olid valmis, ei tahtnud ta ühtegi kohe suhu pista, vaid jättis kõik ilusti hommikut ootama. Küllap piisas sellestki, et vahepeal sai magusaid näppe puhtaks lakkuda :) 

Ilusat sõbrapäeva! Kalli-kalli!