Kui mu punasekirjut kampsunit pildistamas käisime, jäi paarile pildile ka üks sinisekirju müts, mille kudusin abikaasale juba ligi kümme aastat tagasi.
Abikaasa ei ole mul just sage mütsikandja, aga krõbeda külmaga paneb ikkagi mütsi pähe. Olen talle aja jooksul kudunud 2 kirjut mütsi, millest käiku läks vaid üks - seesama siniste toonidega. Teine, pruunikate toonidega, oli tema jaoks liiga igav ja see läheb vist harutamisele. Lisaks virutas ta minu sahtlist endale ühe valge soonikmütsi. See on veidi sügavam - saab kõrvad ka sisse peita...
Abikaasa ei ole mul just sage mütsikandja, aga krõbeda külmaga paneb ikkagi mütsi pähe. Olen talle aja jooksul kudunud 2 kirjut mütsi, millest käiku läks vaid üks - seesama siniste toonidega. Teine, pruunikate toonidega, oli tema jaoks liiga igav ja see läheb vist harutamisele. Lisaks virutas ta minu sahtlist endale ühe valge soonikmütsi. See on veidi sügavam - saab kõrvad ka sisse peita...
Muidu ikka koon neid suuri ja sooje :) Läheb aega...
Väga, väga ilus müts, mis näeb välja nii, nagu oleks just varrastelt võetud. Ja ilm nii sobiv selle mütsi pildistamiseks ja muidugi kandmiseks. ;)
VastaKustuta