Kevad on aias.

Mulle meeldib see aeg kevadest, kus kõik ei ole veel nii lokkavalt roheline. Metsaalused on kaunid, kuid mitte tihedad ega läbipääsmatud. Maanteel sõites võib näha neid maju, mis lopsaka suve varjus nähtamatuks jäävad ning aias saab rõõmustada iga uue tärganud õie või puhma pärast. Õhk liigub paremini ja sääski ka veel ei ole. Ja toomingalõhn...

Pärast hommikust jalutuskäiku teen ma alati tiiru aias ning sobiva ilma korral askeldan seal tunnikese. Mulle meeldib teha iga päev natuke, mitte terve päeva küürutada ja järgmisel päeval luu- või lihasvalude käes vaevelda. No tegelikult on meil nii väike aed, et ega siin tööd nüüd nii palju pole ka...

Kunagi kirjutasin oma aia tulpidest ja miks need Anni lapitekile said. Vot siin on meie tulbid...

Tegin päeval aias mõned pildid ning hiljem sattusin vaatama fotosid eelmise aasta juulikuisest aiast. Ja ikka üllatun, kuidas vaevu pooleteise kuuga muutub kõik - valgete tulpide asemel leegitsevad punased roosid, punaste tulpide kohal on hoopis rohetav vaarikahekk (magusate marjadega muidugi) ning seal lumivalge enelapuhma kõrval domineerib hoopis purpurpunane põisenelas, mis praegu on veel üsna hõre ja madal. Ja maja ees, kiviktaimla-laadsel peenral, kus praegu õitsevad meelespead ja karukellad ning laiutab erkkollane kikkapuu, õitsevad juulis hoopis graatsilised tulipunased pinnakatteroosid ja pune. Vahepeal jõuab seal õide puhkeda ka üks mu lemmikuid, lauk.

Roomaval kikkapuul on ruumi vähe - juba tikub ta mööda majaseina terrassile.

Esmaspäeva hommikul korjasin toomingaoksi. Õied olid neil veel tugevalt pungas, aga päikesega läksid nad ka terrassivaasis lahti. Ilu ja lõhna jagubki niimoodi kauemaks.

Lõunapaus. Mulle meeldib maasikaid ja banaani süüa kodujuustu või skyriga. Magusaineid polegi vaja, vahest lisan mandlilaaste või küpsist. 

Veidi käsitööst ka. Muhu sukkadega olen just nii kaugel nagu allolev pilt näitab... FB-s juba kirjutasin, et ega ma tea, kuidas vanasti Muhu naised oma lillemustrid sukkadele said, aga mina teen seda järk-järgult. Ehk teen nii, et koon ühe värvibloki valmis ja veidike järgmisestki ning siis tikin ühe osa valmis. Silmused tõstsin tikkimise ajaks kahele vardale, kuid mõlema külje pealt umbes 10 silmust panin hoopis haaknõelale - nii tekkis tikkimiseks hea stabiilne pind.