Kibuvitsaväädid jakil.

On hea, kui tikkimisel antakse mulle vabad käed, usaldatakse. Veel rohkem meeldib mulle, kui saan mõne väikese vihje, sest ühelt poolt see inspireerib, teisalt paneb aga rohkem pingutama, mõnikord raamist välja mõtlema või hoopis piiratud ressurssidega hakkama saama, esitab väljakutseid. See pakub mulle pinget... Arvan, et kõige vähem meeldiks mulle see, kui keegi saadaks mulle foto, et tahan täpselt (või pea-aegu samasugust) tikandit, kudumit... Õnneks ei ole mul kunagi sellist juhust olnud. Mulle on juhtunud üsna avatud meelega kliendid :)

See must jakk jõudis minuni postiga. Märksõnadeks oli, et sinna võiksid tulla roosad roosid. Eriti meeldisid kliendile selle mantli lilled. 

Ma ei tahtnud jakki väga kirjuks ajada. Mõtlesin, et suured lilled on juba ise niivõrd efektsed ja suursugused, et pole mõtet neid teiste värvide ja lillede vahele ära matta. Nii joonistasin kavandi, kus olid ainult roosid (õigemini kibuvitsaõied) ja mõned rohelised lehed. Väikese punase sälguna lisasin mõned kibuvitsamarjad - need klappisid hästi lehenurkades vilkuva pruunikaspunase tooniga ega lase roosat liiga läilaks muuta. Ja hõlmad said erinevad.

Et suured lilleõied kaugelt kummaliste värviplärakatena ei tunduks, tuleb mängida erinevate toonidega. Algul ei pane ehk tähelegi, aga igas kroonlehes on segatud 4-5 erinevat roosat tooni. 

Tavaliselt tikitakse lilleõit nii, et südames on tumedamad toonid ja väljaspool heledamad. Kibuvitsal on aga vastupidid - seest on nad üsna valged, kroonlehe servad on aga roosakamad, mõnel sordil isegi päris tumeroosad. 

Et saada õige tooniga tolmukad, panin kokku koguni 3 erinevat värvi lõnga. Kollane annab heledust ja sära, punakaspruun kontrasti ning oranž tõstab selle kõik kuidagi paremini esile.

Kõige keerulisem oli lehtedega. Valisin oma peenvillaste lõngade kogust 2 komplekti lehtedeks sobivaid toone - ühed olid kerge sinaka tooniga ergud rohelised, teised aga tagasihoidlikud, pastelsed, kollakad-pruunikad toonid. Küsisin nõu ka oma FB-i lehelt, kus kalduti pigem erkude toonide poole. Aga mina ei suutnud ikka otsustada. Nii ma mõtlesin paar päeva (kord otsustasin nii ja siis jälle naa) ning siis jõudsin järeldusele, et lahendus saab olla üks - kumbki variant pole õige ning tuleb midagi hoopis muud leida. Sukeldusin hoopis oma villaste lõngade kasti, kust leidsin just sobivad rohurohelised toonid (nende järgi pean edaspidi oma peenvillaste tikkimislõngade varu täiendama). 

Seljale tikkisin üksiku õiekese. Tundus, et rohkem polegi vaja...

Loodetavasti panin teie päeva särama :)