Mu uus suur üliäge folgikott.

Täna on imeilus ilm. Ja eile oli ka... Aga üldiselt ei saa sel aastal suveõhtute peale eriti kindel olla. Kodust välja minnes tuleb igaks juhuks kaasa võtta nii jope, soe sall kui ka termos kuuma teega. Eriti kui on soov külastada mõnda vabaõhukontserti või -etendust. Mulle tundus, et mu heegeldatud kott jääb selle kõige jaoks pisut väikeseks. Nii otsustasingi õmmelda uue koti. 

Mõni aeg tagasi ostsime osta.ee-st vana Läänemaa teki. Tekk oli määrdunud, pleekinud ja katkine. Keskel laiutas suur paigatud auk - arvatavasti oli keegi juba eelmise sajandi esimesel poolel kuuma triikraua tekile unustanud. Paiga alt oli näha ilusaid erkroosasid ja -rohelisi toone. Mujalt oli tekk aga ühtlaselt pehmetes toonides. 

Enne õmblemist viskasin teki pesumasinasse. 40-kraadine pesu andis talle veidi sära juurde. Küllap läks ka mõni plekike välja. Kangas muutus ühtlasemaks ja pehmemaks. Õnneks ükski motiiv värvi ei andnud.

Koti jaoks lõikasin tekist pika ristküliku (55x85cm) - nii suure kui auk võimaldas. Küljed õmblesin suure õmblusvaruga kokku ja hargnevad ääred lasin paar korda laia siksak-pistega üle. Et tekiks veidi ümaram põhi, murdsin alumised nurgad sisse ja õmblesin läbi. 

Voodriks ja paariks sisetaskuks leidsin äia neerumustrilise salli. 

Suur kott vajab õlale sangapehmendust. Selleks lõikasin jupikese teki kõige närusemast otsast.

Üks ilus roosa lillemotiiv sattus koti nurgale.

Sinna kotti mahub kõik vajalik - suur piknikutekk, pehme villane tviidsall, müts ja kätised, termos ja pirukad, poolik kudumistöö ning muu hädavajalik. 

Ja veel paar olulist nüanssi, mille olen avastanud - kott sobib igas olukorras ja iga riietusega ning ma ei pea pelgama seda ka pisut märja või mullase maa peale panna. 

Ilusaid suveõhtuid teilegi!