Mõnikord lihtsalt on minuga nii, et hommikul ärgates tuleb pähe mingi äkiline mõte, mis on nii tugev ja konkreetne, et ma pean sellega kohe kaasa minema, kõik muud plaanid kõrvale jätma ning tegutsema asuma. Seda jakikest hakkasingi kuduma just sellise hetkemõtte ajel.
Nimelt ostsin kevadel ühe ühevärvilise sinepikollase kleidi, mille peale ei leidnud ma ühtegi sobivat kampsunit-jakki. Esilagu arvasin, et sätin sellele mõne musta (neid on mul päris palju), aga ma ei suutnud KEVADEL ja SUVEL siiski musta kampsuniga käia... Ja siis ühel unisel varahommikul sähvatas, et ma pean hoopis (jälle) ise kuduma ühe rõõmsa kollase boolero ja kardigani vahepealse jupatsi ehk jaki. Lõngaotsingu käigus selgus, et ühtegi sobiva jämeduse (üsna peenike) ja värvitooniga (kergelt sinepine kollane või hoopiski kirju) pehmet lõnga ei olegi.
Pärast pisukest settimist ja kaalumist tellisin Woolmint´ist naturaalvalget lõnga, mille otsustasin ise kollase-hallikirjuks värvida. Kuna ma sel teemal ennast väga ei usaldanud, siis igaks juhuks ostsin sealtsamast ka paraja portsu rohekaskollast alpaka-siidisegu lõnga (mis nüüd on jäänud uut põnevat projekti ootama).
Sel ajal, kui lõnga ootasin, selgus, et mu garderoobis on veel vähemalt üks musta-valgekirju kleit (piltidel), mis vajaks kollast jakikest. Nii tuli tulevase kudumi jaoks tekitada selline värv, mis sobiks mõlema kleidikesega...
Niisiis läks valge lõng potti koos kahe erineva kollase värvipulbriga. Lõngavihid olin eelnevalt nii tugevalt kinni sidunud, et osad kohad värviga kokku ei puutunudki. Potis ma lõnga eriti ei seganud, mistõttu jäi värv mõnusalt ebaühtlane - vahest sinepisem, teisest kohast jälle sidrunisem. Hiljem tuli imekaunis kollasekirju lõng pista otsapidi lahja musta lõngavärvi sisse - ohh see oli nii hirmus, sest ma tõesti kartsin, et rikun kõik ära!
Nagu mul viimasel ajal on tavaks, panin ka sellele kudumile nööbiliistu kõrvale puuvillase paela. See on mahedate kollasekirjude lillekestega. Täpselt sobivad kannaga (plastik)nööbid leidsin enda varudest, aga need on vist nõuka-aegsed (saadud kunagi ämma käest).
Kirju lõng enamasti keerulist mustrit ei vaja. Seepärast tegin suurema pinna lihtsas parempidises koes. Lihtsad lilleväädid tulid vaid nööbiliistude kõrvale ning lühikesed jupikesed seljale ja varrukale.
Kampsun on kootud üsna klassikalisel moel, st kehaosa (alt üles) ning varrukad eraldi (ja hiljem siis külge õmmeldud). Nööbiliistu ja kaeluse kudusin hiljem valmis kudumile külge. Tegelikult oleksin väga tahtnud ka varrukaid kohe kehaosale otsa kududa, aga muster ei lubanud... Ei saanud ju vääte tagurpidi varrukale asetada :)
Hakkasin seda jakikest kuduma juba siis, kui võililled kevadel oma õitsemist alustasid. Mõtlesin veel, et valminud jakist saan pidid teha rikkalike võililleväljade taustal... Aga läks teisiti ning seda mitte seepärast, et ma aeglaselt oleksin kudunud (alustasin 20.mail ja 7.juuniks oli kõik valmis). Minu meelest õitsesid võililled seekord lihtsalt eriti kiiresti - paar nädalat ja oligi kõik. No ja kehvapoolne kevad oli muidugi ka... sellisega juba pildistama ei lähe. Aga õnneks on meil siin suured erekollased rapsipõllud. Ja minu jakikesele paigutatud lilleväädid sobituvad ju rapsiõitega imehästi :)
Lõng: naturaalne sokilõng, mille koostises on 80% meriinovilla, 10% kašmiiri, 10% nailonit (100g/350 meetrit), mida kulus pea-aegu 3 vihti.
Vardad nr 3.
Rapsipõllu kõrval oli mingi imelik tühermaa ja mingi metallist monstrum. Seal sain oma kollaste retro-kingadega teile eputada...
Silm puhkab Sinu töid vaadates. Lihtsalt imeline. Aitäh ka väikse äramärkimise eest. :)
VastaKustutaPildiseeria on seekord kohe eriti ilus. Minu lemmik on esimene pilt. See on igas mõttes niiii ilus.
Aitäh, Ruta! Su kõrvarõngad sobivad mu komplektiga imehästi.
KustutaImeilus kampsun pluss pildid! Värv on super ja mulle meeldib väga seljaosa - see, et muster on ainult ülaosas.
VastaKustutaTänan Ingi! Seekord tegi kollane värv oma töö ja pildid tulid tõesti ägedad.
KustutaNo küll on ilus, kampsun, disain, pildid ja kõik! Viimasel ajal on nii palju lõngavärvijaid, ajavad isu peale, tahaks ka kohe proovida.
VastaKustutaMuidugi proovi, Arella! Ära ainult sõltuvusse jää. Mina üritan end tagasi hoida...
KustutaTänase päeva silmarõõm, muudkui käin ja imetlen. Lihtne ja võluv.
VastaKustutaNagu näha on sulle seda annet kuhjaga antud. Kasuta ära! Hakka mustreid kirja panema! Üle maailma tahetakse sellist võluvat lihtsust ;)
Ma proovin ka lõnga värvida. Ja kui hätta jään, siis tean, kelle käest nõu küsida :D
Aitäh, Meeli! Tead, iga kord kui uut kudumit alustan, mõtlen, et seekord panen kõik kirja... ning lõpuks on ikka kudum enne valmis kui midagi paberile jõuab. Hea kui algussilmuste arvu kirja panin :) Eks see nõuab pikka harjumist ja harjutamist.
KustutaIkka aitan kui oskan (värvimise osas). Jõudu!
Väga-väga ilus jakike, lõnga värvimine on ideaalselt õnnestunud ja pildid muidugi super!
VastaKustutaAitäh, Malle! Olen ka tulemusega väga rahul. Ja põnev oli teha ka.
KustutaSulle sobib, väga ilusa naise väga ilus jakk :)
VastaKustutaTänan, Leinakaseke!
KustutaIlmselt on juba ka Sinu äkilistes hetkemõtetes selline täislikkus sees, et tulemus valmib ülikiiresti ja üliilusasti. Isevärvitud lõngale ja retrokingadele minu poolt kindel lisatunnustus! Fotograafile (Sinu abikaasa, jah?) samuti ainult kiidusõnad! Päikest teile! :)
VastaKustutaAitäh, HõbeValge! Fotod tegi tõesti abikaasa. Tundub, et mõnel päeval kohe kõik klapib (tuju ja ilm ja meie koostöö ja kudumid). Kuigi, kui ma nüüd meenutan, siis sel päeval oli päris vaastik tuul ja mu kleit oli pidevalt justkui õhupall :)
KustutaAnneli, see on fantastiline kudum, see seljapelne tükk ja see muster. Ning sama kordub varrukatel. Hõlmadel sama muster pikalt, kaunis! Värv on ka Vau!
VastaKustutaTänan, Heli!
Kustuta