Alt üles või ülevalt alla?

Mäletate seda raglaanlõikelist palmikutega kampsunit, mille aasta alguses õele kudusin? See oli kootud ülevalt alla. Nüüd kudusin samasuguse, aga alt üles. Muster on pea-aegu sama, vaid ette tegin ühe rea palmikuid rohkem. Aga muidu polegi vahet märgata või kuidas teile tundub? 

Peamine põhjus, miks ma tavaliselt alustan kudumist just ülevalt, on seotud lõngakogusega. Kui lõnga on piiratud hulk, siis saab teha just nii pika kudumi, kui varud lubavad. Ja kui lõnga kipub üle jääma, võib teha hoopis poolmantli või pikemad ärakeeratavad varrukaotsad. Mõne kampsuni puhul aga tuleb leppida just kolmveerand-pikkuses varrukatega. Ja mis eriti hea - kui kudum pärast viimistlust liiga palju pikkusesse venib, siis on seda väga lihtne lühemaks teha.

Teine põhjus on aga proovimise võimalus ja õige suuruse parem tabamine. Nimelt, kuigi ma teen alati uue lõnga puhul proovitöö, võib suure kudumi puhul proovitöö ja tegeliku töö silmuse suurus, kudumistihedus jms siiski erineda. Ülevalt alla kududes on raglaanlõike puhul õige suurus/laius kiiresti näha ning valearvestuse puhul tuleb lihtsalt veidike kas juurde kududa või vähemaks võtta, st veidi harutada. Kui ma aga koon alt üles ning siis pärast 20-30 cm avastan, et "küll on suur", tuleb kogu töö üles harutada... Sama on varruka pikkuse arvestusega - kui varrukas on kohe kudumi otsa kootud, on kohe näha, kui palju on vaja kududa.

Nii ongi kujunenud, et ma kipun uue lõnga või uue mudeli puhul kuduma pigem ülevalt alla. Kui aga silmuste arv, lõnga kogus ja kudumi suurus on täpselt ette teada ning tuttav ja läbiproovitud, meeldib mulle siiski kududa hoopis alt üles. Miks nii? 

1. Sest alt üles kududes jääb alla kohe ilus veniv äär. (Mäletate, õe kampsuni puhul ma kirjutasin, et rahuldava ääre saamiseks pidin kasutama nõelaga lõpetust. Teine võimalus oleks olnud soonik eraldi kududa ning see hiljem kudumile külge silmata, aga seegi on väga aeganõudev tegevus.) 

2. Alt üles kududes tuleb raglaani jaoks silmuseid kahandada ja kahandatud silmus on minu meelest ilusam ja tugevam. (Ülevalt alla kududes peab silmuseid juurde looma, mis tähendab kas õhksilmuste ridu või silmuste venitust vms ning see ei sobi alati igale lõngale või mustrile).

3. Ma olen vahest liiga kärsitu, et kudumi lõpp-etappi jätta selline igav teema nagu on pika laia sooniku kudumine. Nii hea on see kohe alguses ära teha ning siis kõige selle mõnusa ja huvitavaga jätkata - palmikud :).

Lõng on sama, mis õe kampsunil: Drops Nepal (65% villa, 35% alpakat; 50g/75m) ja seda kulus 20 tokki.

Vardad nr 6, soonikutes nr 5 ja 4,5.

See kampsun läks soojendama Kairi ema, kes peaks olema üsna minu mõõtu daam. Piltidel on kampsik veel minu seljas ja nii õnnestus sellesse emmata ka augustikuu viimaseid päikesekiiri. Mõnusat kandmist!