Mandalakleit.

Nüüd siis lõpuks need lubatud pildid...

Nagu näha, on kleit midipikkusega. Paljudele selline pikkus ei meeldi, aga minu meelest on just praktiline ja mugav - pole liiga pidulik ja jalad (või kontsad) ei takerdu seelikusse.



Seljal olev suur "lahtilõigatud" mandala oli mu kinnisidee, mis pidi kindlasti sellele kleidile tulema. Helmed panin katseks - tahtsin, teada, kas suured helmed hakkavad istudes segama või jäävad äkki juuksed neisse kinni, aga õnneks ei ole nendega kordagi mingit muret olnud.

Need esimesed fotod tegime suvel Kolga mõisa hoovis. Käisime abikaasaga seal üht suveetendust vaatamas. Kuna vaheaeg oli päris pikk, siis jalutasime seal suurema ringi ning jõudsime kiirustades ka mõned fotod teha. 

Ülejäänud fotod on tehtud Saaremaal, Kärlal. Seal mu ema maja taga voolab jõgi, mis oli sel suvel üsna kuiv. Märkasin, et puude vahelt langeb puhmastele ja vette nii mõnus päike. See tegi muidugi pildistamise keeruliseks, aga samas oli kuidagi sulnis ja lõbus...

Kunagi olevat sellest jõest ka kala püütud. Mina aga olen väiksena talvel sinna sisse kukkunud - eluks ajaks jääb meelde, kui petlik võib olla "rahulik" veevool ja "kuiv" kivi. 

Veel pooltosinat aastat tagasi oli jõgi risu ja oksaprahti täis. Oma viimastel eluaastatel nägi ema palju vaeva, et majatagune jõeosa puhtaks saada ja kallas võsast puhastada. 

Nagu eelmises postituses mainisin, alustasin mandalatest ning sealt heegeldasin edasi üles (ja veidike alla ka). Kleidi juures oli kõige keerulisem eri suuruses motiivide ühendamine nii, et seelikuosa alt veidi laieneks, aga samas kuskilt üleliia lokkima ei hakkaks.

Kui tagantjärgi tark olla, siis enam ma ei teeks rinna kohale pitsmustrit, vaid jätkaksin tavalise võrguga. Jääks rahulikum.

Must on hea raam, eks!

Valdavalt olen selles kleidis kasutanud puuvillast pärlniiti Perle 5 (Madame Tricote; 50g/210m). Veidike on ka mingeid teisi jääke. Kleit kaalub kokku umbes 440 grammi.

Põhiosa (must) on heegeldatud nõelaga nr 2, värvilised motiivid aga numbriga 1,75.