Võrk.

Kui me mõni aasta tagasi Pariisis käisime, märkasin, et igas suuremas ja väiksemas toidupoes ning muudeski pudi-padi müüvates kohtades olid kaupade kaasavõtmiseks kassa juures alati võrkkotid (kandevõrgud). Sageli oli valida paari-kolme üsna kirka värvi vahel. Muidugi maksid need mingi raha (4-6 eurot). Küllap olid kuskil ka kilekotid ja võib-olla isegi paberkotid, aga just need võrgud jäid mulle juba poeuksest sisse astudes silma. (Nagu tavaliselt) mõtlesin, et viimasel päeval ostan ühe ka kaasa, kuid miskipärast jäi see siiski tegemata...

Nüüd aga juhtus nii, et kui ma oma musta mandalakleidiga mõnele üritusele tahtsin minna, siis oli mul lisaks väikesele kotile vaja kaasa võtta mingi kotike kingade või (loomulikult!) vardakoti jaoks. Üks must võrkkott tundus selleks ideaalselt sobivat. Paraku on sellist musta üksluist võrku üsna tüütu heegeldada... Aga just nagu tellitult leidsin ühest teiseringipoest heegeldatud võrkpluusi - sellise, mis ülepea selga käib... Pluusil lõikasin varrukad ära, kehaosa harutasin sobivasse kõrgusesse, alumise ääre õmblesin kinni ja nurgad tõstsin veidike sissepoole, et koti põhjale veidi ümaramat kuju anda. Seejärel heegeldasin koti ülemisele äärele paar türkiissinist mustririda (see peaks võtma tähelepanu faktilt, et minu must ja pluusi must on veidike erinevad) ja mõne rea mustaga. Lõpuks tegin kotisuu tugevduseks sentimeeri jagu kinnissilmuseid ning heegeldasin lihtsad sangad. 

Sangad on ka kinnissilmustega. Kasutasin jälle puuvillast pärlniiti Perle 5 (Madame Tricote; 50g/210m). Heegelnõel nr 2. 

Aga tublimatel (kes terve koti ise soovivad heegeldada) soovitan ideid otsida Drops Design tasuta mustrite seast.

Tegelikult võin oma võrguga vabalt ka poes toidu järel käia - katsetasin, et see venib nii palju, et mahutab vabalt 3 kilepiima pakki, saia, leiba ja palju väikest kraamigi... Aga mul on mu enda õmmeldud riidest poekotid, nii et esialgu jääb võrkkott siiski erilisemateks juhtudeks...

Tänaseks ähvardati üsna tuulise ja vastiku ilmaga, aga hommikul oli siiski mõnus, pisut karge talveilm. Päike paistab, hullu tuult ei ole, kerge lumi on maas, rähn toksib maja ees ja tihased nokivad puu otsas viimaseid õunu - mida enamat tahta. Võib suvepilte näidata küll, eks!