Pakri poolsaarel. Päev pärast EV100 pidu.

Ats tegi tordi, mina riivisin šokolaadi).

Ehkki olin plaaninud, et EV100 juubelipidustuste päeval võtan ma riiulilt oma poolikud Muhu sukad ja tikin neid teleka ees, oli reaalsus see, et päev kujunes liialt hakituks ja pikemat istumise aega ma sel päeval ei leidnudki. Küll aga jõudsin veidike kududa, eriti õhtuse kätlemise jooksul. "Kontserdi" otseülekande ajal toimetasin hoopis köögis ja parem oligi, sest nagu hiljem selgus, oli kogu programm arvutist järelvaadatavana hoopis sobivam ja meeldivam, lisaks ka kordades mugavam (kui võrrelda nendega, kes seda ERMis kohapeal tegid). 

Mina aga vaatasin esmaspäeval kogu kontserdi nö järgi - üksinda, kõrvale jälle vardaid klõbistades. Nii tundus kogu programm moodne ja haarav. Tore oli laulutüdrukuid nii lähedalt näha - iga üksik pääses paremini esile. Orkestriga ju samamoodi... Aga setod olid nii elevil (või ülemeelikud), et mul kadus reaalsustaju ära - mis on päris ja mis näideldud? Aga mis siis tänapäeval üldse on päris? 

No meil kodus oli kõik ikkagi päris. Kõik olid päriselt kodus (ja mõnikord tõesti FB-s võimaeiteakusveel võrgustikes). Õues oli tõeline talv. Laual olid vaid omatehtud toidud. Kiluvõileiba me pidulaual ei olnud (hommikul siiski, nii et kõik oli kontrolli all :). Õhtuks tegin hoopis suitsulõhega võileivatordi ja kilusalati - mõlemad retseptid leidsin veebruarikuisest Eesti Naisest. Salat oli omapärane (peedi ja kapparitega), aga selle võrratu marinaadiga maitses kogu kooslus imehästi. Salat läheb kindlasti kordamisele ja siis panen vist kitsejuustu ka... Võileivatort oli klassikalisem, kreemjas ja mahe - sobis ka lastele.

Poeg nr 3 tegi tordi - EV100 muraka-kodujuustutordi - jah, ikka sellesama konkursitordi. Retsepti võttis ta Nami-Namist, aga tordi tegi poole suurema. Põdrasammalt me lume alt kaevama ei läinud (ma küll keelitasin lapsi, aga keegi ei võtnud vedu), selle asemele panime kaunistuseks füüsali ja riivitud tumedat šokolaadi. Tort maitses tõesti hästi. 

Kõike seda oli siiski nii palju (abikaasa tegi lõunaks veel karbonaadi ahjukartuliga), et raskustundest vabanemiseks tuli järgmisel päeval minna 1. koeraga pikemale jalutuskäigule ja 2. veidike rannas turnida.  

Kui hommikul koeraga jalutasin, oli taevas veel selge, aga päeval Pakri poolsaarel juba täiesti halli-pilves. Nii et fotod tulid üsna igavalt must-valged. 

Pank oli kohati üsna jäine.

Purikatest kardina taha sai ka pugeda. 

Värvilaiguks rannas olid talvepuhukust nautivad paadid.

Jääkilbiga elukad jõudsid ka randa :) Vesi ja jää on siin huvitavalt möllanud.

Lähemalt.

Pangalt alla merele vaadates.

Kolm jää-skeletti värvilise müüri taustal.

Veel üks värvilaik :)

Selle mütsi kohta tahan järgmine nädal koostada juhendi. Kes tahaks tulla testkudujaks? Võid mulle saata e-maili (anneli.tender@gmail.com) või kirjuta FB-sõnum. Paremad pildid tulevad siia ka mingi hetk...