Peapael.

Mõtlesin, et panen siia ka peapaelast mõned suuremad fotod. 

Tihti on peapaela äärtes ripskude ja keskel jookseb palmik vms. Mina tegin vastupidi - äärtel on tihe palmik ja keskel rips, mis vaheldub palmikuga. Tundus, et toimib hästi.

Vardad võtsin hulga peenemad kui kampsuni puhul (koguni numbriga 3,5), sest nii venib see vähem välja. Nii tugevalt kudumine oli tegelikult üsna tüütu ja väsitas käsi hulga rohkem kui suure kampsuni puhul.

Lõng: Rowan Hemp Tweed Chunky (75% villa, 25% kanepit; 100g/110m), mida kulus 1 tokk.

 

Peapaela saab kanda nii patsiga kui patsita :) 

FB-s oli arutelu, kas ja kes armastab peapaela... Mina käisin omakootud peapaelaga viimati teismeeas. See oli peenvillasest lõngast, samuti hästi tihedalt kootud, pehme ja mõnus. Nüüd läheb mul aga automaatselt müts pähe ja seda juba sügisel, kohe kui veidi tuulisemaks kisub. Samas on sel aastal olnud kuidagi eriti kehv talv, mis pani mind mõtlema, et äkki peaksin endale ka ühe seesuguse kõrvasoojendaja kuduma. FB-s tundus, et paelakandjaid jagub, nii et küllap on see harjumuse asi...

Vaip edeneb. Allpool on seis pärast kolme saunaõhtut. Homme saan jälle heegeldada :)