Ehkki piibelehe õied on (vist eranditult kõik) valged, valisin sellele kirjale just halli lõnga. Ühelt poolt on ju hall pits nii mõnusalt malbe ja tagasihoidlik, teisalt mõjub see kuidagi suursuguselt ja eneseteadlikult. Ja kui ma paar aastat tagasi nägin Kristina Viirpalu loodud imekaunist piibelehekirjaga halli õhtukleiti, siis otsustasingi oma halli lõnga just samasugusteks piibelehtedeks kududa.
Halli peenvillase lõnga ostsin Haapsalu salli tarbeks juba 2011. (või isegi 2010.) aastal Liinalt (Rees). Tallinnas oli siis tema üks esimesi pitsikursusi ja sellest ajast alates olen ikka kord aastas üritanud lõpetada vähemalt ühe Haapsalu salli (muud pitsilised asjad muidugi pealekauba). Eelmine aasta jäi aga vahele, sest selgus, et seda halli lõnga on "möödaminnes ja pimesi" üsna raske kududa. Vihmase taeva värvi lõng muutus kehva valguse puhul nähtamatuks :) Lisaks on see pisut karvasem kui näiteks sile meriinovillane lõng. Nii suutsingi sellega tegeleda vaid kodus lambi all ning üldsegi mitte rongis või autos vms.
Aga tulemusega olen väga rahul - tänu heale lõngale hoiab sall hästi vormi ning pitsi sakiline vars ja voogavad lehed joonistuvad väga hästi välja.
Eriti ilus on hall sall tumedal taustal.
Mõõdud 175 x 63 cm.
Sall otsib omanikku!
Väga ilus! Äärepits ka nuppudega! Jätkugu kudumisrõõmu.
VastaKustutaAitäh, Mann! Puha rõõm jah.
KustutaOh kui ilus ja tavalisele valgele vahelduseks on hall lihtsalt super. Jään vist elu lõpuni imestama kudujate kannatlikkust :)
VastaKustutaAitäh, Leinakask! Kui ikka sellise salli lõpuks venitamiseks laiali saab tõmmata, siis pikk kudumisprotsess on seda igati väärt. :)
KustutaPuhas pitsiline ilu!
VastaKustutaTänan!
Kustuta