Lõngajäägikleit.

Lõpuks ometi õnnestus endale heegeldada üks lihtne igapäevakleit. Selleks oli vaja hunnikus (450 grammi) lõngajääke - peamiselt puuvillased, mõned ka viskoosisisaldusega - ning ühte pisut avaramat maikat, millelt võtta lõige.

"Miks te seda roosat kleiti roosa seina taustal küll pildistate?", küsis meilt poeg. No kas siis on nii roosa kleit?

Kleiti alustasin kuskilt keskelt (rinna alt) ja heegeldasin ringiratast alla ja siis üles. Käeavade juures tuli jätkata edasi-tagasi heegeldades. Kõik oli väga lihtne. Enamasti kasutasin ühekordseid sambaid, kaeluse ja käeavad heegeldasin hiljem üle kinnissilmuste ridadega. 

Triibud on 1-2 realised, mõnikord ka 1,5-realised - just nii, nagu lõnga parajasti jagus. Värvi vahetades ma lõngasid edasi ei vedanud, vaid katkestasin alati ja uue värviga alustades heegeldasin kõik lõngaotsad kohe peitu. 

Heegelnõel oli numbriga 3 mm.

Väga oluline!! Sellise triibukleidi (või seeliku) puhul soovitan igat uut värvi alustada erinevast kohast. See tähendab, kui värviga A lõpetad näiteks keset selga, siis katkestad lõnga ja alustad värviga B hoopis paremalt küljelt. Nii ei jää kuskilt näha reavahetuskohta  ehk koledat triipu, sest ükskõik kui püüdlik sa oled, kui kõik reavahetused on alati kohakuti, siis üldpildis jäävad need ikkagi näha... 
Mina selle vea ikkagi mingis osas tegin ning nüüd on mul seljal umbes 10 cm pikkune üleminekutriip. 

Vanaemaruuduga taskud.

@annelikudugurmee