Tosin lavendlikotti.

Üks suvehommik aastast 2013. Uni läheb ära juba enne kella seitset. Ülejäänud pere magab veel magusat und. Astun õue - seal on soe ja vaikne. Taimed on lopsakad. Huvitav, et kastet ei olegi maas... Seega, kõik klapib... 

Haaran toast kasti tekstiilivärvidega ja teiseringipoest soetatud naturaaltoonis puuvillase kangariba, svammi ja mõned pintslid. Külmkapist leian sidruni, aiast korjan erinevaid lehti - pihlaka, ristiku, brunnera, vereurmarohu, tähtputke, suureõielise tõnnikese ning erinevate umbrohtude lehed. 

Harjutan taimedega trükkimist. Tulemust näete allolevatelt piltidelt. 

Jah, see oli vaid katsetamine. Pärast kangaribaga möllamist valisin välja paar ägedamat taimelehte ja trükkisin nendega mõned T-särgid. Üks nendest käis kunagi ka mu blogist läbi (siin).

Kangariba ise aga seisis mul kapis pea-aegu viis aastat. Mingi hetk mõtlesin selle isegi ära visata... Aga eelmise aasta alguses tuli mõte õmmelda kangast väikesed kotikesed, kuhu saaksin lavendliõisi koguda. Lavendlikotte saab ju kasutada lõngasahtlites ja kudumite riiulis koide peletajana. Seni olen sahtlitesse pistnud tugevalõhnalisi käsitööseepe, aga nende seepidega on nii, et vahest kipuvad nad olema LIIGA TUGEVA LÕHNAGA, nii et varsti lõhnab terve tuba ning lõpuks paneb see pea valutama või hakkab lihtsalt vastu. Kuid veel sagedasem "probleem" tekib siis, kui saunast või vannitoast saab seep otsa, sest siis haaran ma selle muidugi mõnest lõngasahtlist... ja siis seal sahtlis ju seepi pole ja vahest pole seda pikalt... Tõsi on see, et käsitööseep on olnud suureks abiks koide vastu, sest nende (ligi kümne) kuduhooliku aasta jooksul ei ole ma kohanud oma lõngades ega kudumites koisid (3 x ptüi). Kindlasti on  olnud abiks ka see, et ma aeg-ajalt "tuuseldan" oma lõngades. 

Ühesõnaga, nüüd tahan nende lavendlikottidega proovida...

Lavendlitega on mul vedanud - need paljunevad mu kuiva ja kõva pinnasega aias üsna kontrollimatult :) Kunagi (u 14 aastat tagasi) ostsin paki lavendliseemneid. Pakile oli kirjutatud, et need lavendlid on külmakartlikud (pakasega vajavad katmist), muld peab olema rammus ja niiske ning kasvukoht päikeseline. Mul ei olnud neist tingimustest suurt midagi pakkuda.... Külvasin osa seemneid potti ja osa otse peenardesse. Ja aastate pärast valitses aias katastroof, sest lavendel kasvas, õitses ja külvas ennast peenardel, paekividest teerajal, värava vahel ja on nüüd juba jõudnud aiast välja tänavale killustiku sisse (autode parkimiskohale). Esialgu ei osanud ma neist eriti ka üle käia, ei julgenud pügada vms.  Päris lahti ju ka ei tahtnud lavendlist saada... Nüüd olen neid ohjeldanud, st välja tirinud või kaevanud ja ka ümber istutanud. Viimasel 2-3 aastal olen korjanud ja kuivatanud lavendliõied ära enne, kui nad hakkavad seemneid pilduma. 

:) On veel kaks taime, mis sarnaselt meie aias levivad - pune ja murulauk. Konkureerivad omavahel mu väikeses aias. 

Kuna lehed olin kangale trükkinud üsna tippupidi kokku, pidin kottide ülemisele äärele lisama nöörikanali. Selleks valisin lehega sobivaid värvilisi kangatükke.

Siin on kõik 12 kotikest koos. Pilt on tehtud eelmisel aastal pärast kottide valmimist. Suvel kogutud lavendel alles kuivas ja kotid ootasid täitmist. 

Ka õitega trükk tuli päris vahva!

Oma aia lavendlitest tegin pildid 10.juulil. Tänaseks on suurem õitsemisaeg ammu läbi.

@annelikudugurmee