Peapaela ei pea ju kuduma risti peaga - võib kududa ka nii nagu mütsi, et alustad soonikust ja lähed sealt mööda pead muudkui edasi.
Ma kudusin need peapaelad tegelikult juba üle-eelmisel talvel, aga esimese talve lõppedes juhtus nii, et soe kevad tuli nii ruttu, et peapaela kandmiseks sobivat aega ei olnudki. Ja siis järgmise talve eel ja järel olid need valged peapaelad mul juba ununenud, nii et hetkel ma isegi ei mäleta, kuidas need ilmad tookord olid... Aga tundub, et peapaelu polnud jälle vaja 😃 No tänavu on isegi talv selline, et enamus aja olekski vist paelast piisanud... või siiski mitte, sest vihma sadas liiga tihti... Igatahes, siin need peapaelad on.
Väiksema (tütre) paela üks soonik on tehtud pisut valgema lõngega ja näed, fotol hakkab see kohe silma, kuigi muidu nagu ei eristanudki...
Mõlemad peapaelad on tehtud mütsijuhendi järgi, mille leiad siit. Tütre paelal katsetasin natuke teisest kohast alustamist, aga suurem on täpselt mütsiga sarnane. Koo lihtsalt mütsi juhendi järgi nii kaua, kuni paelal on pea-aegu õige laius käes, ning siis tee lõpetuseks veel umbes 2 cm laiune soonik. Selle ülemise sooniku tegin mina poole numbri võrra peenemate varrastega kui alumise sooniku - nii püsib peapael paremini peas.
Ühe peapaela jaoks kulub umbes 60 grammi lõnga (sellist, kus 50 grammises lõngatokis on umbes 70-90 meetrit lõnga). Kitsama ja ilma nuppudeta peapaela saab ka 50 grammist.
Jälgi mind ka Instagrammis: @annelikudugurmee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar