Ausõna, see on viimane postitus Kreeta saarest. Ma lihtsalt pean mõned asjad veel ära rääkima...
Kreetal ei saa head kohvi ja ühel tõelisel kohvihoolikul võib siin päris raske olla. No hästi, kes armastab väga kanget kohvi, siis see võib saarel küsida Kreeka kohvi, mis sarnaneb (või ongi samasugune) Türgi kohviga. Mõnel pool küsitakse, kas soovite kohvi suhkruga või ilma. Kui seda ei küsita, siis üritage oma soov ise selgeks teha... Aga hoiatan, et see võib keeruline olla, sest väljaspool suuremaid linnasid ei osata inglise keelt eriti palju. Suuremate linnade hotellides ja kohvikutes võib muidugi saada ka head kohvi (nt cappuccinot), aga no palju sa nendes ikka oma aega veedad 😜Kui sulle aga pakutakse euroopa kohvi või muud sellist (näiteks piimaga kohvi), siis tea, et lauale tuuakse lahustuva kohvi pakike ja kuum vesi. Uh, päris hull!
Meie üks hommikusöögi kohti oli Taverna Maria, Kastellos. Vaikne külake mägede vahel.
Oma reisil ära piirdu hommikusöögiga hotellis või liiga euroopalikus rannakohvikus. Kui vähegi võimalik, söö kohas, kus alustavad oma päeva ka kohalikud. Nii saad hommikul nautida päris õiget, imeliselt kreemjat kreeka jogurtit kohaliku meega (usu, see kreeka jogurt, mis on meil siin Eestis müügil, ei sarnane kohalikule). Muide, kreetalased on oma mee üle väga uhked.
Lisaks soovitan hommikuks tellida omletti kartuliga (ja/või tomatiga) - see oli omamoodi elamus, sest meie ei olnud midagi sellist varem söönud (nii kahju, et me toidust pilti ei teinud). Värske kartuli suured sektorid tegid omleti väga toitvaks.
Minule meeldisid ka pisikesed juustupiruka-kolmunurgad Tiropitakia´d, mida mõnel pool samuti meega pakuti. Esimesel korral tundusid pirukad üllatavalt soolakad ja võõra maitsega, kui mida päev edasi, seda rohkem ma harjusin magusa mee ja soolase juustu kombinatsiooniga 😍 Leidsin Tiropitakia kohta mõned retseptid - neist seda tasuks vist proovida... Lisaks tekkis huvi Kreeta saarel vähem levinud, kuid siiski traditsioonilise juustupiruka - Sfakiani Pita (retsept) - vastu, mida saab küpsetada pannil.
Meie mägikülas kohvikut ei olnud. Tuli sõita eelmisse või järgmisse külakesse. Sõit võttis aega vast 5-10 minutit, aga kuna see oli tugevalt ülesmäge, siis hommikuseks jalutuskäiguks tundus see ettevõtmine liiga riskantne. Seda enam, et toitu tuli oodata pikalt - kreetalaste ei ole kiiret. Kuna toit valmistati värsketest toorainetest kohapeal, kulus ootamiseks ja söömiseks kokku vähemalt tunnike. Esimesel korral tundus just see ootamine ikka eriti pikk, aga eks tuli harjuda ja leppida. Ega meil endalgi ju kiiret kuskile ei olnud.
Niisiis, kui tead, et toidu tegemine võtab omajagu aega, siis valmistud selleks ette ning võtad rahulikult - mina näiteks heegeldasin toitu oodates kleiti. Ja sain sellega rohkelt tähelepanu - isegi kohalikud mehed astusid ligi ning uurisid, mida ma teen, ning rääkisid, kuidas nende emad või vanaemadki vanasti samamoodi heegeldasid :) Tütar aga lahendas koduseid ülesandeid või luges.
Meie mägikülas kohvikut ei olnud. Tuli sõita eelmisse või järgmisse külakesse. Sõit võttis aega vast 5-10 minutit, aga kuna see oli tugevalt ülesmäge, siis hommikuseks jalutuskäiguks tundus see ettevõtmine liiga riskantne. Seda enam, et toitu tuli oodata pikalt - kreetalaste ei ole kiiret. Kuna toit valmistati värsketest toorainetest kohapeal, kulus ootamiseks ja söömiseks kokku vähemalt tunnike. Esimesel korral tundus just see ootamine ikka eriti pikk, aga eks tuli harjuda ja leppida. Ega meil endalgi ju kiiret kuskile ei olnud.
Niisiis, kui tead, et toidu tegemine võtab omajagu aega, siis valmistud selleks ette ning võtad rahulikult - mina näiteks heegeldasin toitu oodates kleiti. Ja sain sellega rohkelt tähelepanu - isegi kohalikud mehed astusid ligi ning uurisid, mida ma teen, ning rääkisid, kuidas nende emad või vanaemadki vanasti samamoodi heegeldasid :) Tütar aga lahendas koduseid ülesandeid või luges.
Taverna Maria, kus hommikuti kogunesid ümbruskaudsed elanikud ja mõned üksikud turistid. Hommikul sõitis kohviku ette pagariauto; munad ja tomatid toodi aga naabrinaise aiast.
Muidugi toodi hommikuti lauda ka hunnik saia ja võid. Meid oli 3 inimest ja saime selle portsu...
Vaja ei läinud ühtegi.
Avalikud WC-d (nt kohvikutes, muuseumides) on sageli üsna logud - mõnel ei käi uksed kinni (haaki/lukku), mõnes pole prill-lauda, enamasti on neis vaid külm vesi ja kätekuivatus paberit pole üldse. Õige pea sain aru, et sellistesse WC-desse peab igaks juhuks kahekesi minema - nii, et üks jääb ukse taha ootama... Aga õnneks olid need ruumid siiski puhtad.
Meie mägiküla lähedal oli pisike järv Kournas, kus oli mitmeid söögikohti ja vesirataste laenutus. Ujuda sai seal ka, aga meres on kindlasti mõnusam, sest järve kaldad oli mudased.
Üle 40 aasta vanused kohalike juurtega naised riietuvad tavaliselt musta. See on traditsioon, mis ulatub sõja-aega, kus suurtes suguvõsades oli ikka kedagi, keda leinata. Tänapäeval ei ole must enam niivõrd leinariietus, kui just austuseväljendus.
Meeste puhul aga on nii, et tavaliselt kannab musta küla kõige tähtsam mees, nt külavanem vms.
Suuremates linnades on väga-väga rikkaliku valikuga noapoed. Soovitan kindlasti vähemalt ühte sisse astuda! Poes, kuhu meie sattusime, oli vähemalt 4 sellist noa-seina. Nugade hinnad ulatuvad siin mitmesaja euroni - kõige kallimad on nö käsitöö-noad.
Üks korralik nuga kaunistab nii Kreeta meest kui ka naist ning käib nende mõlema rahvarõiva juurde.
Hania on saare suuruselt teine linn. Looderannikul asuv linn on saanud mõjutusi nii Veneetsiast kui ka Türgist. Hania vanalinnas ja sadamas asub rohkelt restorane ning turiste oli siin rohkem kui kuskil mujal Kreetal. Siiski tasub linna külastamisele ohverdada terve päev, et jalutada vanalinnas, astuda sisse muuseumidesse ning poodidesse.
Ilusaid ja huvitavaid randu on siin palju. Samas ei tasu tikkuda just neisse, mida kõik reisiraamatud ja -portaalid pakuvad, sest need võivad olla ülerahvastatud. Käi väiksemates kohtades ja uuri kohalikelt, kuhu nad veel soovitavad ujuma minna. Lisaks tavapärastele liivarandadele juhatati meid lõunarannikul kuskile kaljude vahele, kuhu mööda järsakut tuli turnida... aga see oli tore!
Rannad tundusid puhtad, kuid kohe ranna kõrval oli sageli "prügimägi", mis lehkas. Seega tuleb jälgida, et liiga prügi lähedale oma rätikut või rannatooli ei paneks.
Suuremates randades on rikkalikult söögikohti, kus sai korralikku toitu, mis ei olnud ka märkimisväärselt kallim kui mõnes linnas.
Kreeta Veneetsia - Hania (Chanià)
Hania on saare suuruselt teine linn. Looderannikul asuv linn on saanud mõjutusi nii Veneetsiast kui ka Türgist. Hania vanalinnas ja sadamas asub rohkelt restorane ning turiste oli siin rohkem kui kuskil mujal Kreetal. Siiski tasub linna külastamisele ohverdada terve päev, et jalutada vanalinnas, astuda sisse muuseumidesse ning poodidesse.
Turistidele mõeldud nänni-"putka" Hanias.
Põhjarannik kuskil Iraklioni ja Rethimno vahel.
Rannad tundusid puhtad, kuid kohe ranna kõrval oli sageli "prügimägi", mis lehkas. Seega tuleb jälgida, et liiga prügi lähedale oma rätikut või rannatooli ei paneks.
Suuremates randades on rikkalikult söögikohti, kus sai korralikku toitu, mis ei olnud ka märkimisväärselt kallim kui mõnes linnas.
Listis beach on lõunarannikul
Vaade sadamale meie teisest ööbimiskohast.
Meie teine ööbimiskoht oli Lõuna-Kreeta rannikul Keratokamposes. Seal on üsna pisikesed külad ja turism alles areneb - ehitatakse uusi üürimaju ja basseine. Harva kohtab kohalikku, kes oskab inglise keelt. Meie maja oli rannast u 100 meetri kaugusel, kuid randa saamiseks tuli teha suur ring ümber mitme kvartali mööda järsemat kallakut.
Ann koos issiga meie Kreeta-"kodu" basseinis.
Ma üldse ei salga, et sellise vaatega bassein oli üks põhjus, miks ma tahtsin Kreetale minna. Fotod mereni ulatuvast basseiniveest tundusid lihtsalt nii ahvatlevad. Tegelikult jääb basseini ja mere vahele seesama 100 meetrit järsku laskumist, kuhu mahub mitu poolikut ehitust ja ports risu 😊 Aga vaade on sellest hoolimata kaunis ja merelt tulev kerge tuul meeldivalt jahutav.
Ja kui nüüd keegi mõtleb, et miks minna basseini kui rand on nii lähedal, siis pean ütlema, et tegelikult jääb ujutav rand ikkagi mõne kilomeetri kaugusele, aga basseini on nii hea ka hommikul vara ja õhtul pärast päikeseloojangut hüpata.
NB! Mitmes kohas on ajalised piirangud basseini kasutamise osas - veendu, kas hilisõhtul tohib sinu basseinis ujuda!
Agia Galini rand asub Kreeta lõunakaldal.
Veel kaks kohta, kus me käisime ja soovitan minna:
↑ CRETAquarium Thalassókosmos - paraja suurusega ning mõnusalt vaadeldav akvaarium Iraklioni lähedal. Sissepääsu hinnad on 6-10 eurot.
↑ Reptisland - Iraklioni ja Rethimno vaheliselt teelt tuleb keerata sisemaa poole. Väike, aga tore roomajate kollektsioon, kus näeb (paljusid saab ka katsuda ja kätte võtta) erinevaid madusid, sisalikke, Kaimani krokodilli, konnasid jne. Giidiks oli noormees, kes tundus olevat tõeline fänn ja valdas hästi inglise keelt. Sissepääsu hinda ei mäleta, aga see oli kindlasti asja väärt (tasumine oli sularahas!). Ann ei tahtnud sealt kuidagi ära tulla... Väga lahe kogemus!
Ja muidugi nautige päikeseloojanguid!
Olge terved!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar