Mul on sageli (ja eriti nädalavahetustel) nii, et kui meil perega on kuskile kodust välja minek, siis ega täpselt teagi, kuhu lõpuks jõuame. Kas väljaminek piirdub vaid poeskäigu ja/või kino külastusega või lisandub ka mõne muuseumi külastustus või õunasöök kohvikus, äkki jääb teele hoopis mõni matkarada. Ei me ette tea... Aga kui sellisel päeval on ilm külm või hall ja ilane, siis tahaksin selga tõmmata midagi lihtsat, mugavat ja sooja. Et ei peaks palju sättima ega mõtlema... Venitaksin teksad jalga, kampsuni selga ja minek... või pea-aegu nii :)
Just sellest tundest ajendatuna hakkasingi endale eelmise aasta lõpupoole head paksu kampsunit kuduma. Meelepärase mustri kavandasin ise - miskipärast oli mul silme ees just selline jõuline põimitud rombidega pilt. Natuke kartsin küll, et äkki teeb taoline muster mind väga laiaks, aga pole üldse hull, eks.
Kampsuni kehaosa on kootud alt üles ringselt. Külgedel on mõned kasvatused. Varrukad kudusin eraldi ja õmblesin külge.
Lõng: Drops Andes (65% villa, 35% alpakat; 100 g/90 m), mida kulus 850 grammi ehk 8,5 pallikest.
Vardad olid numbriga 6 mm.
Kuna lõng on jäme ja vardad vastavalt sellele ka jämedamad, siis ei kulu sellise lühema kampsuni kudumiseks väga palju aega. Koekirjaliste varrukate kudumine on küll paras tüütus, aga paari pika nädalavahetusega saab kampsuni ikkagi valmis.
Kampsun on väga pehme ja soe. Üldjuhul ei pea sellele panema midagi alla, sest lõng ei ole üldse kare ega torgi. Olen kampsunit saanud juba korduvalt kanda (no on ju vastavad ilmad) ja selle praktilisuses veendunud. Soovitan!!
Pildid on tehtud möödunud nädalavahetusel Järvamaal, Öötla mõisa härrastemaja ja selle kõrval, mahajäätud olemisega maja ees.
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee
Teksadega on ikkagi kõige mõnusam...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar