Laiad triibud.

Hetk tagasi sadas õues suuri vesiseid lumeräitsakaid. Maapind oli juba valge. Akna taga rikkalikult õitsevad ploomipuud pidid välja kannatama paaritunnise lörtsi kasuka. Loodan, et see ei häirinud nende tolmlemist...

Seda kampsunit hakkasin kuduma sügisese Berliini reisi tõttu. Mul ei olnud reisile kaasa võtta ühtegi sellist kudumit, mida oleks sobinud lennukis kududa (no et töö oleks pigem jämedamatel bambusvarrastel ning mitte väga keeruline). 

Samas olid mul kodus olemas mõned kasutuseta seisvad mohäärilõngad - neli valget, kolm virsikutooni ning paar imelist helesinist pallikest. Olin nagunii plaaninud kududa üht laiatriibulist heledat sviitrit, kus kaeluses oleks 80ndate aegne sirge soonik, mis ulatuks õlgadeni - nendest lõngadest tundus, et võiks midagi isegi kokku kombineerida. Joonistasin kodus mõned triibukombinatsioonid, arvutasin välja triipude umbkaudse laiuse ning panin kampsuni juba enne reisi järje peale. 

No eks ma pidin ikka korduvalt harutama ka, sest kuigi esialgu võivad ju lõngad tunduda pea-aegu ühejämedused, siis tegelikkuses selgub tõde ehk see, et mõni lõng kahaneb kiiremini kui ma eeldasin. Lõpuks pidin valget lõnga isegi juurde hankima, sest muidu oleksid mu sviitril vaid poolvarrukad tulnud :) 

Kampsun on alustatud alumisest äärest. Kudusin paar ringi parempidid ning siis tegin hulga lühendatud ridasid, et sviiter jääks tagant pikem. Kogu selle osa tegin juba kodus, sest reisil on pisut tülikas jälgida, et kõik täpselt klapiks ja ka mõõdud tuleksid sobivad. 

Muretsesin veel, et ehk tuleks lühendatud ridade käigus silmuseid ka veidi juurde kasvatada, et äär oleks pisut rohkem pingul kui ülejäänud kehaosa ja ei hakkaks rullima, aga selgus, et see mure oli asjata - vähemalt mohääri puhul sobis hästi, et mingeid kasvatusi (ega kahandusi) ei pidanud tegema. 

Berliinis leidsin ühest lõngapoest sobiva jämedusega hõbelõnga, mida olin juba varem tahtnud sellel kampsunil kasutada, aga ei viitsinud siin Eestis kuskilt eraldi otsima minna. Mingi osa kampsunist oli selleks hetkeks juba valmis ja ma ei raatsinud enam harutada ka, nii et nüüd on hõbedased triibud vaid ülevalpool. 

Mohäärlõngad:

Misty, Patons (virsik; 25g/150m; 70% mohääri ja 30% polüamiidi), mida kulus 3 tokki;

Kiddy, Emmeby (helesinine; 25g/240m;  70% tallemohääri ja 30% polüamiidi), mida kulus veidi alla 2 toki;

Alvita, Pukas  (valge; 25g/130m;  82% mohääri ja 18% polüamiidi), mida kulus 4 tokki;

Kidsilk Haze, Rowan (valge; 25g/210m;  70% mohääri ja 30% siidi), mida kulus 1 tokk.

Hõbelõng: Adriafil, Odeon Lamé (25g/100m; 64% kuprot ja 36% polüestrit).

Et kõik mohäärlõngad olid imepeenikesed, tasus kampsuni jaoks neid kahekordsena võtta.  Ka nii tuleb kudum niivõrd õhuke, et mina panin mohäärlõngade kõrvale jooksma veel peenvillase lõnga (õnneks on mul mõnesid tikkimiseks mõeldud peenvillaseid lõngasid varutud kerakestena ja erinevates toonides nii, et sealt leiab hädapäraseid materjale ka kudumiseks). Aga näiteks virsikutooni kõrvale võtsin Merino Lace, Austermann (25g/350m, 100% meriino).

Kampsun kaalub kokku 240 grammi.

Vardad olid numbriga 4 mm.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee