Teksakleit.

Olen eriolukorra ajal pea-aegu iga päev veidike õmmelnud - tavaliselt 1-2 tundi, vahest harva ka kauem. Selle ajaga on mul õnnestunud valmis õmmelda 2 paari pajalappe, 8 poekotti, 1 väike üleõlakott, 2 lapiseelikut, 1 lapikleit, 1 "vanast uus" teksakleit ning kohendada või parandada päris mitu riideeset. Isegi oma kootud pitskleidile õmblesin lõpuks voodri (küll on tore, et mul voodririie oli juba enam kui aasta riiulis ootamas). Järge ootavad veel ühed punased pidžaamapüksid ja üks kirju kleit...

Tänastel piltidel on teksakleit, mis on valminud ühest tuunikast, mis oli mulle puusadest kitsaks jäänud, ja peamiselt kolmest paarist teksapükstest. 

Tahtsin kleidi õmblemisel kasutada just suuri tükke ja voltida neid nii, et kleit läheb alt järk-järgult laiemaks. Kõik õmblused viimistlesin sik-sakiga ja kangad asetasin kokku nii, et üks serv jääb töö paremale poole ja teine allapoole, seda lootuses, et aja jooksul muutuvadki kangaääred pisut rohkem narmendavamaks. No eks näeme...

Värvivaliku mõtlesin enne läbi. Veidike õhemate ja pehmemate teksapükste seast valisin välja võimalikult tumeda sinise, mille panin külgedelt alla jooksma. Üsna kulunud keskmise tooniga sinine läks ette-taha. Alla külgedele panin kõige heledama sinise, mille leidsin. Päris allaäärde läksid jäägiribad. 

Taskud on muidugi pärit mu vanadelt teksadelt. Kleidil võiksid olla küll suuremad taskud, nii et telefongi ära mahuks, aga üritan hakkama saada... Tegelikult katsetasin suurte taskutega ka, aga need ei sobinud visuaalselt  - hakkisid hoopis küljetükid ära. Kõige parem oleks vist teha küljetaskud, mis oleksid küljeõmbluste sees 😐

Käisin kleidiga kuskil Väätsa kandis matkamas. Oli täitsa mugav - jahedamaks suveks ideaalne "telk" igapäevaseks trööpamiseks 😎

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee