Mustale viltjakile tikandit kavandades tuli mulle meelde raamatus "Sõbast seinavaibani" (koostaja V.Reemann) nähtud vaibatikand. Nimelt olid sellel (aastal 1933. a Amblas tikitud sohvatagusel) seinavaibail põnevad värvilised linnud ja mulle väga meelepärane värvikombinatsioon. Tekki saab uurida ka ERMi vaibakogus (vt ERM A636:57), aga usun, et sealt ei oleks see mulle üldse silma hakanud. Seevastu raamatus on just linnud esile tõstetud ja nende toredad suled ei saa kuidagi märkamatuks jääda.
Muidugi ei saanud ma jakil kasutada seinavaiba kompositsiooni. Paigutasin linnud seljale ning lilled nende ümber. Samas püüdsid kellukesi sobitada jakile paarikaupa, nii nagu need on vaibal. Kokkuvõttes sai selg üsna kirju ja rikkalik. Seetõttu tegin varrukatele ja esiosale tikandit veidi tagasihoidlikumalt.
Tegelikult on sellel seinavaibal lisaks lindudele ka erilised spiraalsed lillemotiivid, mille tikkimist tahtsin kindlasti proovida. Üks sai seljale ja teine ette.
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee
Kaunist juunit!
väga uhke asjandus, vaatamis väärsus oma ette... aga teostus on tõeliselt perfektne!!!! Ja usun et varsti tuleb karja kauppa ka osta soovijaid....Kät ja silma ka edaspidiseks... ka soovin tugevat kandmisjulgust...
VastaKustutaAitäh, Sirje! Huvitavaid rõivaid on alati rõõm kanda.
KustutaVäga ilus ja pilkupüüdev! Mulle värvilised asjad meeldivad! Tavalist musta ma üldjuhul selga ei pane, aga selline oleks äge!
VastaKustutaTänan, Malle! Minu meelest on ka tore, kui tänavapildis on palju värve. Ja teatris või kontserdil...
KustutaVäga kena!
VastaKustutaSa kohe oskad üllatada!
VastaKustutaVäga armas jakk!
Võrratu!
VastaKustuta