2018. aasta jaanuaris kirjutasin oma blogis, et selle kleidi tükid on juba kangast välja lõigatud - vaja vaid kokku õmmelda. Õnneks valmiski kleit umbes kuu hiljem, aga pildid jäid tegemata, sest villase kleidiga käiakse ju ilmselgelt jahedamal ajal ning ainult siseruumides. Aga sellistes tingimustes pole mul tavaliselt kaasas fotoaparaati, heast valgusest rääkimata :)
Selle kanga ostsin üsna väikese raha eest juba enam kui viis aastat tagasi ühest teiseringipoest, mida enam ammu ei ole. Sinine villane kangas on kerge roheka tooniga ja kuldsete säbruliste triipudega. Õhuke ja hea langevusega 3 meetri pikkune kangatükk hüüdis kohe ja selgelt, et sellest peab saama lihtne, viks ja viisakas kleit.
Kuna ma üksi ei julgenud kääridega minna nii ilusa kanga kallale, läksin kleidi õmblemise kursusele, mida tegi Krentu ema Elena. See oli õige otsus, sest mul oli selge ettekujutus, milliseks see kleit peab saama ning üksi ma ei oleks sellega kindlasti hakkama saanud.
Tahtsin konkreetse joonega taskuid ja väikest lõhikut rinna kohale, mööda rinda ülevalt-alla jooksvaid õmblusi, lisaks seljaõmblusi, mis sobiksid mu väga nõgusa seljaga, ning piisavalt avarat taljet (nii, et saaksin ennast vabalt liigutada, aga samas ei jääks kleidist muljet kui kartulikotist). Lisaks eelnimetatule on triip väga pretensioonikas muster (selle sain teada alles töö käigus), sest kõigi õmbluste ja muidugi juba tükkide väljalõikamisel tuli pidevalt jälgida, et triibud jookseksid ilusti kokku.
Kahtlusi tekitas vaid kleidipikkus - kangast oli nii palju, et oleksin saanud ka kingaservani seelikusaba. Esialgu sättisingi nii, et kleit ulatus umbes 20 cm põlvedest allapoole. Pärast paari kandmist sain aru, et see ei ole pikkus, milles tunneksin end mugavalt ning lõikasin enam kui 10 cm alt maha. Sain hea viisaka kontorikleidi.
Kehaosa lõike leidsin 1997. aasta Burdast, kus inspireeris mind üks triibuline linane pluusike. Varrukad ja seelikuosa koos taskutega tuli endal välja mõelda... Elena kogemus oli siin suureks abiks.
Ma armastan mahukaid ja tugevaid taskuid. Ja kui ilusasti jooksevad siin triibud!!
Kleiti saab kanda nii ehtega (nagu ülemisel fotol) kui ka ilma. Samas on mul üks kaunis heegeldatud krae, mis võiks ju ka kleidile sobida, aga ma ei taha seda sinna püsivalt kinnitada. Kas niimoodi üldse on võimalik? Proovisin krae lihtsalt kleidi peale panna, aga see ei püsi paigal ja nihkub paigast, läheb viltu või kortsu. Mingist filmist mäletan, et krae pandi kleidile väikeste (nööp)nõeltega. Kas keegi on proovinud?
Pildid tegime meie kodulinnas Sauel. Siia ehitati tänavu uus puidust vallamaja.
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee
ja Facebookis @kudugurmee
Kena kleit! Mina "traageldaks" krae väikeste pistetega kleidi külge, aga ehk keegi teab paremat lahendust.
VastaKustutaAitäh Malle! Eks see on üks variant, aga tundub mulle liiga "püsiv". Eriti, kui tahaks vaid harva pitskraega kleiti kanda ja enamasti olla siiski ilma kraeta...
Kustuta