Kui ma seda kollast lõnga (lõngapoe Facebooki lehel) nägin, tekkis mul kohe ettekujutus kergest suvisest sviitrist, millel on sügav kolmnurkne kaelus. Ka see oli selge, et kaelus ei tule lihtne soonik, vaid mingi mustri või muu kiiksuga. Igaks juhuks tellisin kollasega koos paar sinist lõngapalli ka, et kui veel mingi hea mõte jooksvalt peaks tekkima.
Uue lõnga puhul teen ma alati tööproovi, nii ka seekord. Kududes on näha, kuidas kude käitub ja mis muster sobib. Eks muu on ka muidugi oluline - proovitöö pealt saab ju arvutada silmuste arvu ja valida sobivad vardad, aga eks siin juba kujunevad mingid harjumused kogemusega ka.
Lõng oli tegelikult juba mitme aasta eest tellitud ning esimesed tööproovid tegin ka siis ära, kui lõng minuni jõudis, aga kootud jupid tundusid nii mõnusad, et ma EI RAATSINUD neist kohe midagi tehagi. No jah, vaata, isegi mina kardan vahest lõnga ära rikkuda!! Ma arvan, et see vastik koroona andis omamoodi tõuke, et lõng lõpuks ikkagi varrastele jõudis - mul oli mingi hetk vaja kududa midagi lihtsamat, aga mitte väga karvast. Samas tundsin ka puudu ühest pikemast suvesviitrist (ega ma alustades veel teadnud, et meil selline soe suvi tuleb).
Ok, siin see sviiter on.
Kaelus ja ka teised soonikud said sellise pisut teistmoodi kahevärvilise sooniku, kus viimastel ridadel on värvid omavahel ära vahetatud. See juhtus pea poolkogemata - proovitööl lihtsalt katsetasin, mispidi neid pahempidiseid-parempidiseid värvidega täita ning siis tekkis selline tore kombo, mida tundus sobivat ka reaalseks kasutamiseks.
Lõng: Wooly Cotton (Performance), 57 % puuvilla, 43 % meriinot (50g/140m), mida kulus kokku veidi üle 400 grammi: 1 sinine ja 8 kollast tokki.
Vardad olid numbriga 3 mm.
Ma olen kudunud mitmete erinevate villa-puuvillaseguste lõngadega, aga see on minu kindel suvelemmik. Jah, ta on natuke iseloomuga lõng (võimalik, et päris iga kudumi ja iga mustri jaoks ei sobigi): tugev, tihe, parajalt tugeva keeruga, peenike (saab hea õhukese suvekudumi) ja kerge, helge varjundiga, kudumina hoiab hästi vormi (ei ole mingi liru), aga samas jääb ihu vastas pehme ja meeldiv. Ja see kollane toon on nii mõnus!
Kampsun on kootud üsna tavapäraselt, ringselt - alustasin alt pitsilise koekirjaga (see muster on vist olemas ka L.Reimanni "Pitsilised koekirjad" raamatus, aga ma tegin mälu järgi ja just nii kõrge, kui tahtsin) ja jätkasin lihtsa augulise mustriga. Lõige on sirge, õlgadel on kerge kalle. Varrukad kudusin kohe kehale otsa ning lõpetasin soonikuga. Alumise ääre soonik ja kaeluse soonik on kudumile külge kootud.
Pildistasime Peipsi järve ääres, Nina külas. Õues oli üle 30 kraadi sooja ☺
Pilte tegid minu pojad Ats ja Märt.
Väga ilus! Tundub mõnus:)
VastaKustuta