Eriti kirju lõngajäägiseelik.

Selle seeliku heegeldamiseks sain inspiratsiooni internetist nähtud fotost. Võimalik, et mõte hakkas arenema juba Balmaini 2017.aasta kollektsiooni nähes. Kirju seelik tundus hea mõte veel ühest portsust puuvillastest lõngajääkidest vabanemiseks.

Peab tunnistama, et üks selline pikk seelik vajab päris palju lõnga (minu seelik kaalub ligi 600 grammi) ning minu puuvillastest lõngajääkidest jäi väheks. Seetõttu läksid jooksvalt harutamisele paar heegeldatud mütsi (nende kandjad on ammu juba nii suured, et seesuguseid mütse pole neil enam vaja) ja mobiilikotid, mis ka enam ammu kasutuste ei leia.

Kuna lõngade värve jääkide kastist eriti valida ei saa, on minu seelikus värvid üsna juhuslikud. Proovisin lihtsalt kõrvuti panna omavahel sobivad toonid.

Seelik on heegeldatud ülevalt alla. Algul heegeldasin 2 kolmnurkset tükki, mida muudkui suurendasin ja suurendasin, kuni need olid nii laiad, et ulatusid mulle puusade ümber (seelik peab ju puusadest üle mahtuma). Nüüd ühendasin need järgmise reaga kokku ja heegeldasin ringselt (ja sakiliselt) allapoole. Natuke jooksvalt kasvatasin  ka - puusade ümber on seeliku kõige laiem koht. Puusadest allapoole läheb aga kõik sirgelt edasi. Kui jõudsin sinna kohta, kust võiksid alata küljelõhikud, ei saanud enam ringselt heegeldada, vaid jätkasin edasi-tagasi. Hiljem heegeldasin ülesse ka värvli. Hetkel värvlisse veel kummi aetud ei ole, aga arvan, et aja jooksul venib see siiski veidi välja ning siis tuleb sinna ka laiem kumm ajada.

Heegelnõel oli numbriga 3.

Pildid tegi abikaasa Saaremaal, Mändjala rannas.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee